ERÜ
Ettekanded
Logi sisse
Raamatukoguhoidjate mälumäng 2009
Raamatukoguhoidjate mälumäng toimus Tartu Ülikooli Raamatukogus 20. oktoobril 2009, osales 19 võistkonda. Mälumängu valmistas ette ja viis läbi ERÜ juhatus. Kolme parema võistkonna liikmed said auhinnaks äsja ilmunud raamatule pühendatud luuletuste kogu "Raamat", kahele esimesele lisandusid sellele veel raamatukauplus "Apollo" kinkekaardid. Paremusjärjestus
Tartu Linnaraamatukogu 1
Jõgevamaa
Raplamaa
Veel osalesid: Kohtla-Järve Keskraamatukogu Põlvamaa võistkond Pärnumaa võistkond Pärnu Keskraamatukogu Tartu Linnaraamatukogu 6. Eesti Rahvusraamatukogu Lääne Maakonna Keskraamatukogu Tartumaa võistkond II Tallinna Keskraamatukogu Lääne-Virumaa Keskraamatukogu Tartumaa võistkond I Tartu Linnaraamatukogu 2. Tartu Linnaraamatukogu 5. Tartu Linnaraamatukogu 4. Tartu Linnaraamatukogu 3. Viljandi Linnaraamatukogu
Küsimused ja vastused 1. Tänavuste raamatukogupäevade juhtmõte „Rahvas algab raamatust“ on pärit Hando Runneli luuletusest. Vastus: Luuletuse pealkiri on Tulululu ja see ilmus luulekogus Punaste õhtute purpur (1982).
2. Käesoleval aastal ilmus suure lugejamenu saavutanud raamat, mille kaante vahel figureerivad sõbralikult koos Puskari Jürka, näitleja Enn Klooren, Pärispea piiritusevedaja Oru Juss ja reporter Felix Leet. Vastus: Raamatu pealkiri: Kõik puha omad joped. Autor: Madis Jürgen.
3. Eesti juurtega Soome kirjanik Sofi Oksanen pälvis oma romaani Puhastus eest 2008. aastal väga prestiižse auhinna. Vastus: Finlandia kirjandusauhind.
4. Neli tuntud kirjameest - Peeter Helme, Asko Künnap, Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv - panid 2009. aastal alguse uuele kirjandusauhinnale. Selle loomist põhjendati sõnadega: “Iga asjake, mis kirjandusele tähelepanu juhib ja hääd kirjandust esile tõstab, on hää asjake. Me tahtsime, et meil ka üks selline hää asjake oleks, ja leidsime, et ehk küll head ja kõige paremad raamatud saavad ühel või teisel moel ikka ära märgitud, jääb üle hulk kirjandust, mis oma taseme poolest igati kõrgel, ent miskipärast teenimatult varjus.” Vastus: Siugja Sulepea auhind, esimene laureaat: Holger Kaints, teos: Lennukivaatleja.
5. Maagilisel kuupäeval 09.09.09. toimus ka üks eesti kirjandusele oluline sündmus: Ave Alavainu andis Elo Viidingule üle Betti Alveri käevõru, mida pärandatakse naisluuletajalt naisluuletajale. Vastus: Käevõru anti üle Kahaneva Kuu luulefestivalil Kärdlas 9. septembril 2009. aastal..
6. 2008. aastal ilmus leedu keeles üks eesti lasteraamat. Leedukeelsest tõlkest leiame tegelased nimedega Piekis, Eikis ja Sorius. Vastus: Leedu keeles kannab raamat pealkirja Puokiai. Originaalteose pealkiri on Pokuraamat ja tegelased selles: Puuko, Eku, Sooru.
7. Üks Eesti kaitseväe kõrge ohvitser on saanud tuntuks ka kirjanikuna. Tema romaan sai 2009. aastal kaks kirjandusauhinda. Vastus: Leo Kunnas. Gort Ashryn. I osa: Enne viimast sõda. Auhinnad: Bernard Kangro kirjanduspreemia. Ulmeauhind Stalker (romaani kategoorias).
8. Muuseumiaastal ringleb mööda Eestit kirjanike muuseumide ühisnäitus. Ainulaadne näitus koosneb eesti kirjanikele kuulunud esemetest, mis kõnelevad kirjanike igapäevaelust ja loometingimustest. Vastus: Kirjanik, aga ikkagi inimene. Allikas: Sirp, 2009,16.jaan.
9. Prantsuse esseist, kirjandusõppejõud ja psühhoanalüütik Pierre Bayard on oma essees Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud (ilmus Loomingu Raamatukogus 2008. aastal) kasutanud omaloodud viidete süsteemi. Viited märgivad tema teadmisastet essees tsiteeritud või kommenteeritud teostest. Mida tähendavad järgmised viitesüsteemi lühendid: Vastus : TT – tundmatu teos, LT – lehitsetud teos, KT – kuuldud teos, UT – unustatud teos.
10. 3. oktoobril läks manalateele Vladimir Beekman. 1956. aastast alates tegutses ta kutselise kirjanikuna. Hindamatu on olnud tema missioon Astrid Lindgreni loomingu vahendamisel eesti keelde. 1988. aastal ilmus tema sulest luuletus, mille pihtimuslikkus vapustas toonast ärkamisaegset Eesti ühiskonda. Luuletus sai ka ühe kirjandusauhinna. Vastus: Luuletus Eesti naised sai Juhan Liivi luuleauhinna.
11. 1980-ndate aastate keskel muutus Doris Kareva luule kättesaadavaks ka inglise keeles. Kareva luuletuste esimene inglise keelde tõlkija arutles veel 1988. a. kirjanduskonverentsil põhjalikult pagulaskirjanduse mõiste üle. Praegu tegutseb ta hoopis teisel alal. Vastus: Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
12. Kahe eesti kirjandusteose nimitegelased on nimekaimud. Raamatud on ilmunud 1963. ja 2009. aastal. Üks on lasteraamat, teine lasteraamat suurtele ja suurteraamat lastele. Vastus: Ellen Niit. Pille-Riini lood (1963). Wimberg. Pille-Riin: kakskümmend üks lugu ühe tüdruku elust (2009).
Vastus: Juhan Liiv.
14. 2002. aastal ilmus palju poleemikat tekitanud noorte autorite kirjandusõpik “Eelmise sajandi eesti kirjandus” (autorid Pille Riismaa, Astrid Rätsep, Tiina Õunapuu). Õpiku kaanekujunduses on kasutatud eesti kirjanike portreefotosid. Märkige foto kõrval asuvale skeemile kirjanike nimed.
15. Ta kuulub nn. noorte ja edukate põlvkonda ja kirjutamine ei ole tema põhitegevus. Siiski on ta 2006. aastal võitnud Fridebert Tuglase novelliauhinna ja käesoleval aastal ilmus tema esikromaan, mida kriitikud on võrrelnud Mati Undi Sügisballiga. Vastus: Armin Kõomägi. Pagejad.
16. Noorte lugejate seas on populaarsed Stephanie Meyeri vampiirilood Videvik, Noorkuu, ja Päikesevarjutus. Vastus: Marion Andra. Algolagnia.
17. Pseudonüüm Paadi Hinno on tõenäoliselt esimene eesti autori poolt trükiväljaandes kasutatud täielik varjunimi. Vastus: Otto Wilhelm Masing.
18. Üks eesti kirjanik ennustas 1924. aastal, et kümne aasta pärast on suurem osa eestlasi lugemise unustanud: "Kirjanikud on läinud turbatööstusse ning neile on kasvanud arssinapikkused habemed. Kirjastajad on viimseni välja surnud. Raamatukaupluste uksed on ammu kinni ning kõlgub iga ukse küljes kaupluse omanik." Vastus: Oskar Luts.
|
|||||||||
| Viimati uuendatud ( Teisipäev, 03. November 2009 11:35 ) |
