MAARAAMATUKOGUDE SEKTSIOON

LIIKMED
TÖÖKORD
TUNNUSTUSE "AASTA MAARAAMATUKOGUHOIDJA" REEGLISTIK
TEGEVUS 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999

Sektsioon moodustati 19. märtsil 1991. aastal väikeste raamatukogude toimkonnana

LIIKMED

üles

ERÜ MAARAAMATUKOGUDE SEKTSIOONI TÖÖKORD

ÜLDSÄTTED

• ERÜ maaraamatukogude sektsioon on raamatukogudevaheline nõuandev ja koordineeriv üksus.
• Sektsiooni tegevuse alustab ja lõpetab ERÜ juhatus omal algatusel või sektsiooni liikme(te) ettepaneku(te) alusel.
• Sektsioon valib kolmeks aastaks esimehe, kelle kinnitab ERÜ juhatus.
• Sektsioonil on õigus teha ERÜ juhatusele ettepanekuid ja anda raamatukogudele soovitusi sektsiooni ülesannete piires.

• Säilitada, hoida ja aidata edendada Eesti maaraamatukogude tegevuse kaudu raamatu- ja rahvuskultuuri pärandit.
• Aidata kaasa maaraamatukoguhoidjate kutse- ja erialase täiendõppe korraldamisele ja erialaste teadmiste parandamisele.
• Hoida maaraamatukogusid kursis Eesti raamatukogunduses toimuvate muutustega ja toetada raamatukoguhoidjate erialast uuendusmeelsust.

• Algatada maaraamatukogude töö edendamiseks üleriigilisi projekte.
• Sektsiooni aktiivsete liikmete kaasabil edastada ja vahetada erialast informatsiooni kõigi maaraamatukoguhoidjatega.
• Tutvustada enesetäiendamise võimalusi kõigile maaraamatukoguhoidjatele.
• Abistada maaraamatukoguhoidjaid erialaste ja kaadriprobleemide lahendamisel, kaasates selleks vajadusel ERÜ juhatust.

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni töö tulemused peaksid jõudma läbi aktiivsete liikmete iga raamatukoguhoidjani maal.
Maaraamatukogude sektsiooni suurüritus on suvine seminarlaager.
Laagris võivad osaleda kõik maaraamatukoguhoidjad, kohtade vähesuse korral on eelistatud ERÜ liikmed.

SEKTSIOONI LIIKMED

Igast maakonnast valitakse (ERÜ usaldusisiku ettepanekul) sektsiooni liikmeks üks külaraamatukoguhoidja (ERÜ liige) ja tema asendusliige. Sektsiooni liige esindab maakonda sektsiooni töökoosolekutel, mis toimuvad vähemalt 2 korda poolaastas (Tallinnas, Tartus). Vajadusel asendab sektsiooni liiget asendusliige.
Liikmed valitakse kolmeks aastaks.
Sektsiooni liikmeks võib olla aktiivne, arenemisvõimeline, oma ala austav ja tundev külaraamatukoguhoidja.

Sektsiooni liikme ülesandeks on

• Osaleda aktiivselt sektsiooni koosolekutel, nõupidamistel ja muudel üritustel
• Hoida oma maakonna raamatukoguhoidjad kursis Eesti raamatukogunduses toimuvaga, vahetada aktiivselt erialast informatsiooni.
• Teavitada üldsust raamatukogude ja raamatukoguhoidjate töödest ja probleemidest
• Tõstatada erialaprobleeme ja otsida teid nende lahendamiseks.

JUHATUS

Sektsiooni töökoosolekul valitakse 5 liikmeline juhatus kolmeks aastaks.
Juhatuse ülesandeks on kõigi maaraamatukogude sektsiooni ürituste ettevalmistamine ja läbiviimine.
Juhatuse liikmed peavad olema võimelised esinema maaraamatukogude probleeme kajastavate kirjutiste ja ettekannetega üldsuse ees.
Juhatus koguneb töökoosolekutele mitte harvemini kui 4 korda aastas.

SEKTSIOONI JUHATAJA

Maaraamatukogude sektsiooni tööd juhib sektsiooni juhataja, kelle valib ametisse sektsioon oma koosolekul.

Sektsiooni juhataja ülesandeks on

• Korraldada ja koordineerida sektsiooni ja juhatuse tööd
• Kokku kutsuda sektsiooni ja juhatuse koosolekud
• Sektsiooni juhataja on kohustatud aru andma sektsiooni tööst:
• ERÜ juhatusele
• Seminar- laagris
• Sektsiooni ja juhatuse koosolekutel

Läbi arutatud ja heaks kiidetud ERÜ maaraamatukogude sektsiooni koosolekul 30. jaanuaril 2001

üles

2010. AASTA TEGEVUSKAVA

Sektsiooni koosolekud veebruaris ja  aprillis.

üles

TEGEVUS 2009. AASTAL

2009. aastale jättis tugeva jälje majanduslik surutis, mis mõjutas kogu Eesti majandus- ja kultuurielu, sealhulgas ka maaraamatukogude tegevust. Sellele vaatamata õnnestus meil plaanitu siiski teoks teha.

Sektsioon käis koos ühel korral veebruaris. Seekord oli sektsiooni liikmeteks valitud maakondadest mitmed uued inimesed. Tutvuti liikmetega, valiti esimees. Tagasivalituks osutus Irma Raatma, asetäitjaks Lea Rand. Tehti kokkuvõtteid eelmise aasta tööst, kavandati järgmisi ettevõtmisi. Jagati sektsioonisiseseid ülesandeid. Otsustati kaasata teabepäeval, laagris jm. Viljandi Kultuurikolledži tudengeid. Nii osalesid meie laagris ja maapäeval Pille-Riin Kranich, Tiina Talvet, Lea Rand. Otsustati kinnitada ürituste esialgsed kavad ja neid täpsustada.

Kuna paljudel raamatukogudel vähendati komandeeringusummasid, siis püüdsime muud küsimused lahendada sektsioonis meilitsi ja sel aastal jätsime juhatuse aasta teise poole koosolekud ära.

Teabepäev “Raamatukogud muutuste ajal”  23. märtsil.
Kuulati riigikogu liikme Ivi Eenmaa ja kultuuriministeeriumi nõuniku Meeli Veskuse arutlusi küsimustest, mis kõiki raamatukoguinimesi vaevavad. Ootused raskel ajal toimetulemise retsepti saada olid küll suured, kuid tegelikult peab iga töötaja oma pea ise tööle panema ja leidma võimalusi ka keerulistel aegadel toime tulla. Vajame enam sõbralikkust ja tolerantsi enda ümber. Nutikust ja arukust. TALO jurist Kati Ojamaa tegi väga informatiivse ülevaate käesoleval aastal jõustunud uuest töölepinguseadusest.  Suure huviga kuulati Anneli Sepa õpetussõnu  e-kataloogi ja andmebaaside kasutamiseks. Laste lugemishuvist ja Eesti Lugemisühingu töödest kõneles Mare Müürsepp. Teemal “ Enesejuhtimine ja enesekujundamine” andis nõu psühholoog Tõnu Ots. Kõige olulisem mõttetera päevast kõlas nii: “Kui tahad olla õnnelik, siis ole!”

Maaraamatukoguhoidjate sektsiooni suveseminar “Maaraamatukogude tulevik majanduslikult keerulisel ajal” peeti  28. juunist 01. juulini 2009 Harjumaal Kurtnas.
Katrin Nikluse eestvedamisel arutleti maaraamatukogude võimaluste üle majanduslikult keerulistel aegadel ellu jääda ja toime tulla, rühmatöös mõeldi erinevate variantide peale, kuidas raamatukogud külas edasi toimida saaksid. Räägiti raamatukogude ühendamisest, palkadest, komplekteerimisest, erinevatest kehtivatest ja uutest lisateenustest. Eraldi ettekanne oli postiteenuse pakkumise võimalustest raamatukogus. Leidsime, et see on raamatukogus liiga aeganõudev ja liiga spetsiifiline teenus, nõuab eritingimusi ja väljaõpet ning tasustatakse liiga odavalt. Räägiti raamatukogu tutvustamisest lugejatele ja lugemiskultuuri tundide taaselustamise ning lugejakoolituse vajadusest, haldusreformist Taani kogemuse kaudu, RVL maaraamatukogus ja Web 2.0 kasutusest. Tutvuti kohalike  huviväärsustega ja külastati Kurtna, Kiili ja Saku raamatukogu.

30. oktoobril oli IX maaraamatukoguhoidja päev Avinurmes.
Tunnustati aasta tublimaid raamatukoguhoidjaid ja kuulati Mikk Sarve kaasahaaravat ettekannet “Õppimine õuest ja raamatust”. Kirjaniku ja näitleja Malle Pärna ettekanne “Kultuuri hoidmine” kutsus üles hindama õigeid väärtusi ja hoiduma kommertskultuuri eest. Toila raamatukogu juhataja Lea Rand andis ülevaate Ida-Virumaa raamatukoguhoidjate kultuuritarbimise uuringust. Kokkuvõttes tõdes ettekandja, et tänapäeva raamatukoguhoidja on tark, aktiivne, heas vormis ja koostööaldis. Päevale andis sära ka Avinurme puhkpilliorkestri särtsakas esinemine ning kohalike käsitöömeistrite kunstipärased taiesed.

Irma Raatma
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimees

TEGEVUS 2008. AASTAL

18. märtsil teabepäev “Saa teada!”  Rahvusraamatukogus.
Digitaalajastust ja raamatu tulevikust mõtiskles Hardo Aasmäe, E-raamatutest ja E-raamatukogust kõneles Toomas Schvak. Uudiseid raamatukogude programmi URRAM uutest võimalustest andis edasi Lauri Posti, kes tutvustas URRAMis kavandatud uut koduloolist andmebaasi. Värsket ja väärt lastekirjandust tutvustas Krista Kumberg, eesti noorsookirjanduse hetkeolukorrast andis ülevaate ajakirja “Värske Rõhk” toimetaja Mati Song.

30.06.-2.07. toimus 17. seminarlaager Jõgevamaal teemal “Raamatukogud ja integratsioon Eesti ühiskinnas”.
Tutvuti kauni Jõgevamaa ja paljude raamatukogudega. Kassinurme, Kuremaa, Laiuse, Mustvee, Raja, Voore jne. Põhiettekande integratsioonist ja integreerimisest tegi Ants Paju. Ühise tegutsemise tulemuslikkusest Soome näite põhjal kõnelesid Järvenpää raamatukogu juhataja Tuula Pulkkinen ja Eva Mähönen. Laagri rühmatöö vaagis ühendatud raamatukogude plusse ja miinuseid. Meeli Veskuse ettekanne oli pühendatud raamatukogude arengukavale. Tehti kokkuvõtted raamatukogude küsitlustest ühinenud raamatukogude ja keskmiste palkade kohta. Põhjaliku ettekande “äraunustatud” lugemistundidest tegi Ädu Neemre.

30. oktoobril oli VIII maaraamatukoguhoidjate päev, seekord Viljandis. Tunnustati aasta tublimaid ja kuulati Viljandi maavanema Kalle Küttise filosofeerimist teemal “Loomalik inimene ehk inimlik loom”. Kalju Tammaru rääkis oma kogemustest  rahvusvahelistelt IFLA kongressidelt ning Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Vallo Kelder mõtiskles rahvaraamatukogude tulevikuvõimalustest.

Suvelaagris kokkupandud lugemiskultuuritundide näidiskava said kõik maaraamatukogupäeval osalenud.  Kava on antud tutvumiseks kooli- ja lasteraamatukogude sektsioonidele. Sellega tuleb veel edasi töötada.

Sektsiooni juhatus käis koos aprillis ja septembris.

Irma Raatma
maaraamatukogude sektsiooni esimees
üles

TEGEVUS 2007. AASTAL

19. märts – ühisteabepäev “ Tea, mida loed!” Rahvusraamatukogus.

Koos kolleegidega laste- ja kooliraamatukogudest kuulati loengut tõlkekirjandusest ja kirjastuse Varrak raamatuuudistest (Krista Kaer), lastekirjandusest (Aidi Vallik), lasteraamatu illustratsioonist (Viive Noor). Tutvuti noorkirjanike taimelava ajakiri “Värske Rõhk” väljaandega (Priit Kruus) ja elati kaasa Kiili Gümnaasiumi luulekavale “Kas “Värske Rõhk” on värske õhk?” ning omanäolise raamatukogu tegevusele Kuldre raamatukogus (Riina Ermel).

3.- 5.07. toimus 16. seminarlaager Põlvamaal.

Tutvuti imekauni Põlvamaaga, Tavasuhtluse reeglitest ja enesekehtestamisest kõneles ja juhtis vestlusringi Toivo Niiberg, vaadati slaidiprogrammi Rootsi raamatukogudest, arutleti rahvaraamatukogu seaduse rakendamise üle, kohtu kaudu viivise sissenõudmise korrast, räägiti kutsekvalifikatsioonist, tehti kokkuvõte tehnilise varustatuse uuringust.
Külastati Himmaste, Räpina, Värska raamatukogusid, vaadati etendust Mooste Veskiteatris, kuulati folkloorikontserti Setu Talumuuseumis.

30. oktoober - VII maaraamatukoguhoidja päev Valgas.

Jagati tunnustust iga maakonna parimale raamatukoguhoidjale, kuulati sõnavõtte – kirjandusteadlane Peeter Olesk arutles teemal “Olgem avatud raamatute rahvas”, Olga Einasto, Tartu Ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhataja, kõneles raamatukoguhoidja imagost, koloriitsetest isikutest Valgamaa kultuuriloos tegi kokkuvõtte Esta Mets, Valga Muuseumi direktor.
üles

TEGEVUS 2006. AASTAL

Maaraamatukogude sektsioon korraldas 13. märtsil kolme sektsiooni – maa-, kooli- ja lasteraamatukogutöötajate kirjandusliku ühisteabepäeva “Tea, mida loed!”.

27.-30. juunini viidi läbi suveseminarlaager, seekord Hiiumaal. (15!)

30. oktoobril peeti VI raamatukogutöötaja päev Pärnus.

Viidi läbi küsitlus maaraamatukogude varustatusest arvutite ja programmidega ning muu tehnikaga.

Koostati tunnustuse Aasta maaraamatukoguhoidja reeglistik ja kandidaatidele esitatavad nõuded.

Koostati suveseminarlaagrite kroonikaraamat, koguti laagriliste mälestusi.

Irma Raatma
Sektsiooni juhataja
üles

TEGEVUS 2005. AASTAL

Sektsiooni juhatuse koosolekud toimusid kahel korral.
Seoses Sirje Bärgi lahkumisega sektsiooni esimehe kohalt 2005.a. veebruaris oli sektsioon aprilli keskpaigani ilma tegeliku juhita.

Koosolekutel arutati

• Võimalikku koostööd EMOLiga ja ühtlustati omavalitsustele esitatavaid maaraamatukogu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikke eeltingimusi tööaja, töötaja lisaülesannete, rahastamise (töötasu, täienduskoolitus, kogude täiendamine, infotehnoloogia vahendid) osas.
• 2005. aasta suveseminari korraldamisega seotud küsimused.
• Anti hinnangud 14. maaraamatukoguhoidjate suveseminarile ja V Maaraamatukoguhoidja päevale, analüüsiti tagasisidet.
• 2006. a. suveseminari toimumise koht. Seminar otsustati korraldada Hiiumaal.
• 15. suveseminariks otsustati koostada suvelaagrite kroonikaraamat, koguda mälestusi. Kroonika toimkonda paluti vedama kauaaegset sektsiooni juhti Heljo Järvelaidi.
• Arutati VI maaraamatukoguhoidjate päeva toimumise kohta.
• Otsustati koostada parima maaraamatukoguhoidja nimetuse andmise reeglistik.
• Otsustati korraldada koos kooliraamatukoguhoidjatega ühine kirjanduslik infopäev.

Teostati

• Riigikogu haridus- ja kultuurikomisjonile saatsime märgukirja palvega suurendada riigipoolset teavikute raha 2006. aastaks. Kahjuks saime sealt eitava vastuse.
• Koostöös Saaremaa Keskraamatukoguga korraldati 14. seminarlaager Saaremaal, Kipi-Koovil, kus arutluste põhiteemaks olid raamatukogu teenused ja maaraamatukogu maine.
• Koos Rapla Keskraamatukoguga korraldati V Maaraamatukoguhoidja päev Rapla Kultuuri- Ja Huvikeskuses. Autasustati iga maakonna parimat maaraamatukoguhoidjat 2005.

Maaraamatukogude sektsiooni juhatuse tööd lihtsustab oluliselt käivitatud infolist.
üles

TEGEVUS 2004. AASTAL

2004 kogunes sektsioon kolmel korral, kus arutati raamatukogu töökorraldusjuhendiga seotud küsimusi, suvise laagri korraldamist, maaraamatukoguhoidja päeva korraldamist.

Koostati kiri Eesti Maaomavalitsusliitude poole, et paremini selgitada maaraamatukogude probleeme ja leida neile üheseid lahendusi. Moodustati väike töörühm, kes tegi ettepanekuid, kuidas maaraamatukogude probleeme võiks, saaks, peaks lahendada. Töörühma liikmete ettepanekute põhjal kiri koostatigi ja edastati U. Silbergile, EMOLi büroo juhatajale. Antud kirja põhjal koostas sektsiooni juhataja artikli avaldamiseks ajakirjas Raamatukogu lootuses, et leidub veel teisigi, kes pöörduksid lahendusettepanekutega sektsiooni liikmete poole.Meie pöördumine arutati läbi EMOLi juhatuse koosolekul ja sektsioonile tehti ettepanek kohtuda hiljemalt veebruaris 2005.

Tiina Arike Tartumaalt uuris maaraamatukogude kohta leiduvat infot internetis ja kirjutas sellest ajakirjas Raamatukogu

Sektsiooni juhataja on püüdnud edastada informatsiooni raamatukogunduses toimuva kohta.

Koos maakonnaraamatukogudega viidi läbi kaks suurüritust:

• Maaraamatukogude seminar- laager Järvamaal, Türil 8.-10. juunil
• IV maaraamatukoguhoidja päev Haapsalus.

Sektsiooni töö kokkuvõtteks võib öelda, et sektsioon töötas loiult, seda nii juhataja suure töökoormuse tõttu kohapeal kui ka liikmete vähese aktiivsuse tõttu. On liikmeid, kes pole suutnud kahal käia ühelgi sektsiooni koosolekul, ega vastanud ka minu pöördumistele meilitsi.

Sektsiooni liikmetest väärivad esile tõstmist Tiina Arikut ja Eha Marrandit, kes on suhtunud oma liikmeks olekusse täie tõsidusega.

Sirje Bärg
Sektsiooni juhtaja
üles

TEGEVUS 2003. AASTAL

2003 aastaks planeeritud sektsiooni töö põhieesmärgid on täidetud.

Koostati ülevaade maaraamatukoguhoidja töökohustustest, mida töögrupi juht Ille Riisk tutvustas ERÜ aastakoosolekul. Sektsiooni liikmed edastasid meili teel oma ülevaated töökohustustest, mida arutati ühiselt töökoosolekutel. Puuduseks pean, et me ei suutnud määratleda keskmiseid näitajaid (lugejate, laenutuste, külastuste arv) täiskohaga töötamise korral.
Sektsioon kogunes koosolekutele neljal korral, arutati raamatukoguhoidja töökoormusega seotud küsimusi, suvise laagri korraldamist, maaraamatukoguhoidja päeva korraldamist. Tehti parandusettepanekuid kutsestandardi kohta. Sektsiooni juhatajana olen püüdnud edastada informatsiooni raamatukogunduses toimuva kohta.
Arutati sektsiooni töökorraldust. Liikmed tegid ettepaneku vähem kokku saada, rohkem suhelda meilitsi.
Arutati ajalehes "Sirp" 21. novembril 2003. a. ilmunud kirjutist "Anarhia raamatukogusüsteemis" ja kujundati oma seisukoht, mille sektsiooni juhataja edastas ajalehele.
Sektsiooni koosolekutel on esinenud K. Kaugver saksa kirjanduse tõlkimisest ja M. Jõgi töökorralduse juhendi uuendamiste küsimustes.
Koos maakonnaraamatukogudega viidi läbi 2 suurüritust:

• Maaraamatukogude seminar-laager 17. – 19. juunini Nüplis Valgamaal
• III maaraamatukoguhoidja päev 30. oktoobril Võrus.

Sirje Bärg
Sektsiooni juhtaja
üles

TEGEVUS 2002. AASTAL

2002 aasta oli maaraamatukogude sektsiooni töös aktiivne ja teguderohke aasta.

Toimus sektsiooni 5 töökoosolekut, kus arutati maaraamatukogu probleeme ja püüti leida neile lahendusi. Sektsiooni liikmed edastasid koosolekutel saadud informatsiooni ka oma maakonnas, seda nii seoses infotehnoloogia küsimustega kui ka muudes valdkondades.

Päris mitu aastat on raamatukoguhoidjad oodanud abi ERÜ palgaküsimuste osas. Sektsioon otsustas koostada ja läbi viia küsitluse maaraamatukoguhoidjate palkadest.

Moodustati töörühm, kuhu kuulusid Taie Saar Harjumaalt, Helen Voogla Läänemaalt, Asta Leiten Jõgevamaalt. Maakondades viidi läbi küsitlus, saadud tulemused edastati töörühmale, kes tegi kokkuvõtted maakondade kaupa. Nii võib öelda, et maaraamatukoguhoidja keskmine töötasu on 3220 krooni. Töörühma liikmed edastasid saadud tulemused suvisel seminar-laagris kõigile osavõtjatele. Töötasude keskmised näitajad toodi välja ja edastati ka kõigile maaraamatukoguhoidja päevast osavõtjatele Jõgeval. Koostasime pöördumise ja edastasime selle Kohalike Omavalitsusliitude Ühendusele. Suulise vastuse oma murele saime Jõgeval, maaraamatukoguhoidja päeval, kus omavalitsusliitude esindaja selgitas, et erilist palgatõusu oodata ei ole, kuna riik eraldas soovitust vähem raha omavalitsustele.

Riigi poolt eraldatav teavikute raha on muutumatuna püsinud juba 4 aastat. Kohalikud omavalitsused samal ajal on seda vastavalt võimalustele suurendanud. Raha vähesuse tõttu on tekkinud olukord, kus valikute tegemine on muutunud keeruliseks, seetõttu tellib raamatukoguhoidja ka kergemasisulisi armastus- ja kriminaalromaane, mida osa lugejaid väga nõuab. Nii tekkib oht, et maal raamatukogud vaesustuvad ja võivad muutudagi kergemasisuslisteks kogudeks, omamata suurt väärtust järgmistele põlvkondadele. Koos komplekteerimise töörühmaga kirjutasime pöördumise Kultuuriministeeriumisse ja Riigikogu rahandus- ja kultuurikomisjonile.

Antud küsimustes oli võimalik kohtuda kultuuriminister Margus Allikmaaga. Kohtumisest võtsid osa ka ERÜ juhatuse esinaine K. Talvi ja komplekteerimise töörühma liige E. Tarik. Meie muret küll mõisteti, kuid 2003 aastal täiendavalt raha eraldada ei peetud võimalikuks. Samal kokkusaamisel oli võimalus rääkida ka maaraamatukoguhoidjate palgaprobleemidest.

Ajakirjandusest läbi käinud repliikidele, nagu eesti raamatukogud ei telliks kaasaegset eesti kirjandust vastasid sektsiooni liikmed ajakirjas “Raamatukogu”

Algatati maaraamatukoguhoidja töökohustuste kirjeldamist. On moodustatud töörühm, mida juhib Ille Riisk Viljandimaalt. Suvises laagris alustati maaraamatukoguhoidja töökohustuste väljaselgitamist. Töörühm on koos käinud ühel korral, sektsiooni liikmed on edastanud oma tööülesanded, ootame, et kõik raamatukoguhoidjad maal saadaksid oma tööülesannete kirjeldusi. Siis saaksime näidata kui mitmekülgne on raamatukoguhoidja töö maal.

Viidi läbi kaks suurüritust

• maaraamatukogude seminar- laager Raplamaal
• maaraamatukoguhoidja päev Jõgeval.

Seminar-laagrite korraldamine on traditsioon ja toimub igal suvel eri maakondades. Laagrid on väga oodatud ja eripalgelised. Kahjuks on osavõtjate arv piiratud, sest kohapealsed majutusvõimalused ei võimalda arvu suurendada. 2002 aastal toimus laager Raplamaal, Kehtnas. Palju tänu korraldajatele. Küsisime seal, kuidas tuleks edasi jätkata. Vastajad olid üksmeelel, et töine ja meelelahutuslik pool peaksid olema vaheldumisi ja ikka tasakaalus. Kõige enam vastanutest ootaks kirjanduslikke kohtumisi ja loenguid. Peeti vajalikuks ka tööga seotud arutelude läbiviimist.

Vaieldamatult oli aasta suursündmuseks 2 maaraamatukoguhoidja päev Jõgeval. Nüüd võib küll juba öelda, et see päev on muutumas traditsiooniks. Püüdsime kava kokku pannes arvestada, et raamatukoguhoidja saaks võimalikult palju teavet, samas oleks aga üritus pidulik ja meeldejääv. Oli väga asjalikke ettekandeid, oli meeldivaid tunnustussõnu, oli meeleolukas kontsert. Ka sellel aastal autasustati maakondade parimaid raamatukoguhoidjaid Päev õnnestus igati, palju tänu korraldajatele Jõgeva Maakonna Keskraamatukogust.

Sektsiooni juhataja osaleb Rahvaraamatukogu Nõukogu töös.

Kuid samas jäi palju mõeldut ja kavandatut korda saatmata.

Sektsiooni juhataja oli küll telefoniühenduses Kohaliku Omavalitsusliitude Ühenduse esimehega, kokkusaamiseni me aga ei jõudnud. Kokkusaamine oleks vajalik olnud raamatukogude vajaduste ja võimaluste paremaks selgitamiseks.

Suhted ajakirjandusega ei olnud nii aktiivsed, kui oli planeeritud. Üksikud artiklid, mis ilmusid, olid tendentslikud ja ei kajastanud täpselt raamatukogudes valitsevat olukorda. Sektsiooni liikmed ise peaksid aktiivsemalt kirjutama ajakirjas “Raamatukogu”. Järgneval aastal tuleks tegeleda täiendkoolituse küsimustega. Vajalik oleks tihedam koostöö komplekteerimise töörühmaga. 2003 aastal peab jätkuma raamatukoguhoidja töökohustuste kirjeldamine.

Sektsiooni töös pean äärmiselt oluliseks, et liikmed on valmis aktiivselt kaasa lööma, oma arvamust avaldama ja tegutsema, mitte ainult kuulama.

Maaraamatukogude sektsiooni töö korraldamine on keeruline. Üheltpoolt on kõige lihtsam koos käia Tallinnas, siis saavad tulla ka liikmed Saaremaalt, Hiiumaalt . Raske on siis Põlva- ja Võrumaa inimestel. Kui kokkusaamisi teha Tartus, siis on probleemid jälle Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal. Väga sageli kooskäia ei võimalda ei majanduslikud võimalused ega ka töökorraldus.

Pean ebaõnnestunuks ka nn. sektsioonis veel juhatuse valimist. Sisuliselt juhatus sellises koosseisus ei töötanud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et 2002 aasta oli sektsiooni töös aktiivne ja sisutihe aasta.

Sirje Bärg
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juhataj
üles

TEGEVUS 2001. AASTAL

2001 aasta oli maaraamatukogude sektsiooni töös muudatuste ja uuenduste aasta.

Toimus sektsiooni töökoosolek, kus püüti valida juhatus, et sektsiooni tööd hoogustada. Seni olid maaraamatukogude sektsiooni aktiivsemad liikmed just maakonnaraamatukogude peaspetsialistid, kes oma tegevusega ärgitasid ka maaraamatukoguhoidjaid endid aktiivsemalt tegutsema. Ajad ja olud on muutunud, sektsioon on koos käinud juba üle10 aastat, on vahetunud sektsiooni juhataja, aeg oli soodne muudatuste tegemiseks. Oli tekkinud vajadus, et maaraamatukoguhoidjad hakkaksid ise endi huvide eest seisma. Juhatuse liikmeteks esitati aga jälle needsamad keskkogude peaspetsialistid, seega kukkus esimesel koosolekul valimine läbi. Otsustasin välja töötada sektsiooni töökorra ja teha ettepanekud maakonnaraamatukogudele esitada uued sektsiooni liikmed. Töökoosolekul arutati ka suvise seminar-laagri korraldamist.

Suvine seminar- laager toimus Viljandis, kus arutuse all olid suhted maakonnaraamatukoguga, planeeritavad komplekteerimiskeskused, infotehnoloogiaga seotud küsimused. Räägiti ka enesetäiendamisega seotud probleemidest, külastati Viljandi Kultuurikolledžit, vaadati Viljandimaa ilusamaid raamatukogusid, puhati. Laagris läbiviidud küsitluse tulemused edastati rahvaraamatukogude laagris ka maakonnaraamatukogude direktoritele ja peaspetsialistidele.

Sektsiooni aktiivsemad liikmed kogunesid augustis töökoosolekule, et ette valmistada maaraamatukoguhoidja päeva Paides 30 oktoobril.

Sellel koosolekul otsustasime välja selgitada parimad maaraamatukoguhoidjad ja neid meeles pidada. Päeva planeerides pidasime silmas, et raamatukoguhoidja saaks võimalikult palju informatsiooni ja et päev kujuneks ka meeldejäävaks sündmuseks. ERÜ juhatus pidas võimalikuks eraldada parimate maaraamatukoguhoidjate premeerimiseks raha, millest osteti meeldivad vaasid, kuhu oli graveeritud ERÜ logo ja kuupäev. Tänati tehtud töö eest ka maaraamatukogude sektsiooni liikmeid. Paides osalesid omavalitsuste esindajad ja KM raamatukogunõunik M. Veskus. Üllatas rohke osavõtt, järelkajad on olnud äärmiselt positiivsed, seda üritust võib lugeda õnnestumiseks sektsiooni töös. Päeva kajastati ka ajalehes “ Sirp” ja “Postimees”.

20–30. oktoobrini toimunud raamatukogupäevadel pöörati suurt tähelepanu rahvaraamatukogudele, sealhulgas ka maaraamatukogudele. Ajalehes “Postimees “ ilmus Vaida raamatukogu kajastav artikkel, veidi hiljem avaldas “Sirp” artikli maaraamatukogude probleemidest.

Sektsiooni juhataja viibis koos ERÜ juhatuse liikmetega Raplamaal sealsete raamatukoguhoidjate seminaril tutvustades sektsiooni töökorda ja selgitades eelarve koostamise probleeme kohalikus omavalitsuses.

Sektsiooni juhataja osaleb Rahvaraamatukogude Nõukogu töös. Kultuuriministeeriumi juurde on moodustatud rahvaraamatukogude internetiseerimist nõustav töögrupp, kus juhataja osaleb.

Kokkuvõttes võib öelda, et tööaasta oleks võinud olla aktiivsem, uuendatud sektsiooni töökoosolek jäi küll aasta lõpus pidamata, kuid igati õnnestunuks tuleb lugeda sektsiooni liikmete väljavahetamine ja töökorra sisseseadmine. Maaraamatukoguhoidjate kokkusaamiste tihedam korraldamine on raskendatud, sest väga paljudes kohtades töötab üks inimene, kellel on äärmiselt raske tihti raamatukogu sulgeda ja ära käia. Ei tohi unustada ka rahalisi probleeme, sest maaraamatukogude eelarved on siiski väga piiratud.

Plusspoolele tuleb arvata ka suvise seminar-laagri korraldamine, maaraamatukoguhoidjate päev Paides. Kui suvise ürituse puhul on tegemist traditsiooniga, mida raamatukoguhoidjad kõik hindavad, siis teabepäeva korraldamine oli esmakordne, nõudis küllalt suuri rahalisi kulutusi, kuid maaraamatukoguhoidjad hindasid seda kõik väga kõrgelt ja pidasid niisugust kokkusaamist vajalikuks.

Märkimist vääriv on, et esmakordselt tunnustasime avalikult parimaid maaraamatukoguhoidjaid, ajakirjanduses leidis maaraamatukogude töö elavat kajastamist.

Sirje Bärg
Sektsiooni esinaine
üles

TEGEVUS 2000.  AASTAL

Kogu aastale on jätnud oma jälje Eesti Raamatu Aasta.

16. aprillil  2000. a. Tartus toimunud ERÜ maaraamatukogude sektsiooni koosolekul räägiti sellest, mida toob juubeliaasta kaasa maaraamatu- kogudele. Enamikes kohtades olid hästi läbimõeldud tegevusplaanid koostatud. Leiti, et vajalik on igas vallas moodustada vallakomiteed (kus seda veel tehtud pole), kes abistaksid ja koordineeriksid ürituste läbiviimist kohapeal.

Nõupidamisel käsitleti veel suvelaagri korraldamist Võrumaal, teabekirjanduse TOP-i koostamist, väljasõidukoosoleku korraldamist. Seoses läbiviidava haldusreformiga on mitmetes omavalitsustes ühendatud kooli- ja külaraamatukogusid. Maaraamatukogude sektsiooni väljasõidukoosolekul 04.04.2000.a. Rapla maakonnas külastasime ühendatud Hagudi põhikooli ja Hagudi rahvaraamatukogu ning Kehtna Kõrgema Majanduskooli ja Kehtna rahvaraamatukogu. Järgnenud arutelul jagasid oma kogemusi juba ühendatud raamatukogude töötajad Elvi Mägi Olustverest ja Taimi Russki Leiest (Viljandimaa), Mall Kõpp Vastse- Kuustest (Põlvamaa). Ühiselt jõuti järeldusele, et kooli- ja külaraamatukogu ühendamine ei ole reegel vaid erand ja sõltub alati konkreetsetest tingimustest. Enne ühendamist tuleks üksikasjalikult kaaluda:
kas ja kuidas tagatakse mõlema raamatukogu küllaltki erinevate põhiülesannete täitmine
kas ühendamine on majanduslikult põhjendatud
kui suureks kujunevad täiendavad investeeringud

Kahe erineva põhifunktsiooniga raamatukogu ühendamisega seotud probleemide väljaselgitamiseks otsustati moodustada töörühm. 19.aprillil  toimunud töörühma nõupidamisel Vastse-Kuustes Põlvamaal koostati meelespea raamatukoguhoidjale, kus olid kirjas soovitused, mida võtta arvesse, kui tõepoolest osutub vältimatuks kooli- ja rahvaraamatukogu ühendamine. Leiti, et kõigepealt on vajalik korraldada ühine koostöönõupidamine, millest võtaksid osa kõik osapooled – kohalik omavalitsus, kool, raamatukogu. Koos on vaja hästi läbi kaaluda nii poolt kui vastuargumendid.

07. detsembril Tartus toimunud maaraamatukogude sektsiooni nõupidamisel tegi Heljo Järvelaid kokkuvõtte ankeetküsitluse tulemustest. Küsimustele vastasid juba ühendatud kooli- ja külaraamatukogude töötajad. Tähelepanu pöörati komplekteerimise, aruandluse, töökoormuse, ruumide jne. probleemidele. Arutelust võttis osa ka kooliraamatukogude sektsiooni esindaja Vaike Kurel. Saadud teavet otsustati kasutada töörühma poolt koostatud meelespea täiendamiseks.

Ere Raag Võrumaa Keskraamatukogust tutvustas täiendkoolituse võimalusi rahvaraamatukogude töötajatele, Mare Ektermann Läänemaa Keskraamatukogust teavitas koosolijaid äsja vastu võetud Avaliku Teabe seadusest. Ühtlasi juhtis ettekandja tähelepanu sellele, mida seadus toob kaasa rahvaraamatukogudele.

25.–28. juulini toimus Võrumaal Kiidil IX maaraamatukoguhoidjate suveseminar-laager teemal “Külaraamatukogu täna”.

Rahvaraamatukogu ja haldusreformiga ning küla- ja kooliraamatude ühendamisega seotud probleemidele otsiti lahendusi 4-s erinevas töörühmas. Üks seminaripäevadest sisaldas huvitavaid ettekandeid kirjandusteemadel – esinesid Maire Liivamets, Krista Kumberg, Tiina Tarik.

Meelelahutuseks oli jalgsimatk Rõuge ümbrusesse, kohtumine luuletaja Contraga, sportlikud mängud ja viktoriin.

Suur tänu Võrumaa Keskraamatukogu rahvale sisuka laagri korraldamise eest! Järgmine laager toimub Viljandimaal juunis 2001.

07. detsembril valiti  maaraamatukogude sektsiooni uueks esimeheks Sirje Bärg Kose-Uuemõisa raamatukogust.


Heljo Järvelaid
Maakogude sektsiooni esinaine
üles

TEGEVUS 1999.  AASTAL

15. aprillil Tartus toimunud töökoosolekul tutvustas Mare Ektermann Lääne Maakonna Keskraamatukogust komplekteerimise töörühma esialgseid mõtteid ja ettepanekuid külaraamatukogude komplekteerimispoliitika väljatöötamisel. Eelnevalt olid keskraamatukogude komplekteerimisosakondade juhatajad täitnud ankeedid, millede kokkuvõtted näitasid komplekteerimise kitsaskohti.
Põhiprobleemid: Raha kirjanduse ostmiseks vähe Puudub õigeaegne ja ülevaatlik info ilmuvast kirjandusest Raamatute trükikvaliteet halb (osal kirjastustel) Trüki- ja autoriandmete puudulikkus Komplekteerimise prioriteedid
Mare Ektermann andis ülevaate ka koostatavast teabekirjanduse nimestikust TOP 1998, kus tuuakse välja parimad teatmeteosed.
Koosolekul arutleti veel Lääne-Virumaal toimuva suvise laagriga seotud probleeme, tõsteti üles küsimus vallaraamatukogude osast ja vajadusest, külaraamatukogude olukorrast infotehnoloogia valdkonnas.

27.-29. juulini toimus maaraamatukogude seminar-laager Viitnal, mille korraldajaks oli seekord Lääne-Virumaa Keskraamatukogu. Osavõtjaid kogunes kõikidest maakondadest kokku 55, mis näitab ka laagri vajalikkust.
Esimesel päeval tutvuti Lääne-Virumaa Keskraamatukogu uue hoonega, käidi Kadrina raamatukogus. Eriti toredaks kujunes Tapa Lasteraamatukogu külastamine, mis kutsub kõiki külastama oma väga ilusa ja lastesõbraliku sisustuse ning avarate valgusküllaste ruumidega.
Kuna selle aasta põhiprobleemiks maaraamatukogudes on kogude komplekteerimine, siis käsitleti sellega seonduvat põhjalikult ka Viitnal. Mare Ektermann tegi vahekokkuvõtte tema poolt juhitava töörühma senisest tegevusest.
Põhiprobleemidena tõstatati järgmised küsimused: Raha vähesus Puudulik info ilmuva kirjanduse kohta Raamatukoguhoidja pädevus
Elava arutelu tekitas rahaprobleem – iga tellimus on vaja väga hoolega läbi mõelda.
Elle Tariku eestvedamisel koostati rahvaraamatukogude komplekteerimise projekt, mille kohta igaüks sai oma arvamust avaldada.
Otsustati külaraamatukogude komplekteerimise põhimõtete ning prioriteetide projekte tutvustada kõikidele raamatukogudele, ka kooli- ja teadusraamatukogudele.
Töörühma liikmete poolt koostatud TOP'98 kirjandusega said osavõtjad tutvuda tänu Aili Höövelsoo koostatud väljapanekule.
Viimasel laagripäeval käsitleti infotehnoloogia rakendamist külaraamatukogudes. Probleeme on tarkvaraga – kasutatakse Kirjasto 3000 ja väiksemates raamatukogudes ka RAAMAT 2, mis on tunduvalt odavam. Infotehnoloogiaprobleeme on vaja jätkuvalt käsitleda.
Vallaraamatukogude probleeme Harju maakonna näidete põhjal käsitles Marju Tarve. leiti, et vallaraamatukogude moodustamisel arvestada kohalikke olusid.
Meelelahutuslikus osas külastasime Käsmut, käisime Palmse ja Sagadi mõisas. Kirjanduslikku meeleolu pakkus Rakvere teatri näitleja Heilo Aadla, kes esitas Artur Alliksaare luule.
Järgmine suvelaager otsustati korraldada Võrumaal.

HELJO JÄRVELAID
üles