PÕHISUUNAD
LIIKMED
KUTSEKVALIFIKATSIOONI OMISTAMISEGA SEOTUD DOKUMENDID
TEGEVUS 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999

Koolituse toimkond loodi 1988. a. novembris

PÕHISUUNAD:
kutse-eetika probleemid
kaugkoolitus ja raamatukogud;
täiendõppe vajadus ja võimalused raamatukogutöötajatele.


LIIKMED

KUTSEKVALIFIKATSIOONI OMISTAMISEGA SEOTUD DOKUMENDID
Kutsestandard "Raamatukoguhoidja III, IV,V"

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kutsekomisjoni statuut

Kutse andmise kord raamatukoguhoidja kutsele
Raamatukoguhoidja III kutsekoolitus. Programm
Kutseeksami juhend

2010. AASTA TEGEVUSKAVA

Olulisemad tegevussuunad 2010. aastal

• koostöö jätkumine kutsekomisjoniga
• kutsesüsteemi arengutel silma peal hoidmine
• väljasõiduseminar
• info levitamine koolituste kohta
• koolitusvajaduste ning -võimaluste kokkuviimine
• arutelud uue kutsestandardi kutseoskusnõuete üle
• koolituste rahastamisvõimaluste otsingud

ERÜ kutsekomisjon ja koolituse toimkonna infopäev “Uue kutsestandardi lävel” 31. mail 2010

üles

TEGEVUS 2009. AASTAL

Peab tunnistama, et toimkonna liikmete hõivatus aga ka majanduslik surutis ei soodustanud toimkonna tegevuse aktiivsuse kasvu.

Tegevustest võiks esile tuua:

• Tiheda koostöö jätkumine ühingu kutsekomisjoniga Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsioonide omistamisel.
• Kutsekvalifikatsiooni omistamise süsteemi arengute jälgimine, nende vastavus kehtivatele nõuetele ning võimalikud lähenemised lähiaastate kaheksa-astmelise kutsestandardi rakendamisel.
• Koostöös ühingu kutsekomisjoniga toimus 19. novembril seminar „Täiendkoolituse sisendid ja väljundid“ Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus. Arutlusteemadeks olid: kutsetaotlejate täiendkoolitused, erialaseks täiendamiseks sobilikud koolitused, kõrgkoolide VÕTA (Varasemate Õpingute ja Töökogemuse Arvestamine) kogemused, ülikoolide koolitusvõimalused, süsteemse hariduse vajadus, eriala institutsioonide väline koolitus, rahvaraamatukogude koolituse võimalused, koolitusalase info levimine, koolituste rahaline külg. Mõttearendajatena astusid üles Jüri Järs, Aira Lepik, Katrin Niklus, Ere Raag, Tiiu Reimo, Krista Talvi jt.Osalema on palutu keskraamatukogude direktorid ja peaspetsialistid. Mõttevahetusele lisaks pakutakse ekskursiooni uues majas.

Ilmar Vaaro
ERÜ koolituse toimkonna juhataja
21. jaanuar 2009

üles

TEGEVUS 2008. AASTAL

Kuna aasta esimene pool kulus akadeemilistel koolitajatel rahvusvahelise akrediteerimise ettevalmistamisele ja läbimisele, siis toimkonna tegevus eriti aktiivne ei olnud.
Tegevused olid traditsioonilist laadi:

• Jätkus tihe koostöö kutsekomisjoniga Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsioonide omistamisel
• Jälgiti kutsesüsteemi arenguid, eriti vastuvõetud kutseseadusega kaasnevaid muudatusi, mille alusel tehakse lähemate aastate jooksul ümber kutsestandardid (senise viie-astmelise asemel kaheksa-astmeliseks) ning viiakse kokku nii hariduslikud kui ka kutsekvalifikatsioonid
• 20. novembril toimus koolitusseminar Pärnu Keskraamatukogu uues suures saalis Pärnumaa raamatukoguhoidjatele.
  Aivi Sepp tutvustas veebi teatme- ja õppematerjale ning Krista Talvi keskendus raamatukoguhoidja kutse-eetika probleemidele.
  Pärnus tähistati ka toimkonna 20. sünnipäeva. Lisaks praegustele toimkondlastele olid kohal ka toimkonna eelmised juhatajad. Enne ümmarguse laua taha asumist tutvuti Pärnu kesklinna huvitavate ehituste ja tänavasoppidega ning joodi kohvi Ammende villas.

TEGEVUS 2007. AASTAL

Koolitustoimkond on tervikuna, suuremate või vähemate kooslustega osalenud järgmistes ettevõtmistes:

• Tihe oli koostöö ühingu kutsekomisjoniga Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsioonide omistamisel ja „Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra” uue redaktsiooni väljatöötamisel.
• Osalemine uue kutsestandardi Raamatukoguhoidja III, IV, V väljatöötamisel. Toimkonna liikmed olid pidevalt kursis kutsestandardi valmimise käiguga ning said vajadusel sekkuda parandusettepanekutega. 20. septembril osalesid toimkondlased koos kutsestandardi koostamise töörühma, kutsekomisjoni ja ERÜ juhatuse liikmetega ühisel standardi arutelukoosolekul.
• 26.-27. septembril väljasõit Hiiumaale. Tutvuti  Hiiumaa koolitusasutuste ja raamatukogudega ning viidi läbi koolitusseminar Kärdla Linnaraamatukogus. Toimkonna liikmed käsitlesid koolitusel raamatukogu ajaloo kirjutamise võimalusi, teatme- ja õppematerjale veebis, Raamatukogu 2.0, kõneleti ka raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omistamisest ja kutsestandardist. Tutvuti Hiiumaaga.

üles

TEGEVUS 2006. AASTAL

Koolitustoimkond on tervikuna, suuremate või vähemate jõududega osalenud järgmistes ettevõtmistes:

Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsetunnistuse saamiseks laekunud dokumentide läbivaatamine ja kutsekvalifikatsioonide omistamistamine.
Raamatukoguhoidja III, IV, V kutseeksamite vastuvõtmiseks vajalike dokumentide väljatöötamine.
Tagasisideme kogumine 2005/2006 kutsekoolituse kohta, selle analüüsimine ja parandusettepanekute tegemine ERÜ juhatusele Raamatukoguhoidja III kutsekoolituse programmi osas.

5. oktoobril koolitusseminari läbiviimine 47-le Saare maakonna raamatukoguhoidjale teemadel:
„Raamatukogu ajaloo kirjutamise võimalusi” – Ilmar Vaaro
”Kuidas raamatukogu muutuks tänapäevase(ma)ks” – Vallo Kelder
”Suhteturundus raamatukogus: lubadus, vahetus, usaldus" – Aira Lepik

Väljasõiduistungi korraldamine Kuressaares – seda aitasid meeldejäävaks muuta Saare Maakonna Keskraamatukogu juhtivtöötajad Anu Vahter ja Maire Rauk (Kuressaare Linnateatri, Kuressaare Gümnaasiumi raamatukogu, Saare Arhiivraamatukogu, Kuressaare Lossi, Raekoja, Saare Maakonna Keskraamatukogu, Spordihoone jt külastamisega).

Ilmar Vaaro
Toimkonna esimees

üles

TEGEVUS 2005. AASTAL

Tihe koostöö ühingu kutsekomisjoniga
Jätkus tihe side ühingu juurde moodustatud kutsekomisjoniga, valmisid kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud dokumendid.

Raamatukoguhoidja III kutsekvalifikatsiooni koolitusprogrammi uuendamine
Tööd jätkasid moodulite uuendamise viis töörühma, mida juhisid Aira Lepik, Aivi Sepp, Ilmar Vaaro, Anne Uukkivi ja Malle Ermel. Moodulijuhid kaasasid töörühmadesse kutsekoolituses osalevad õppejõud ja juhtivad praktikud. 16. veebruari moodulijuhtide kokkusaamisel otsustati olulisemana: aluseks võtta moodulite süsteem, kuid tundide arvu tõsta 500le; mitte koostada üldoskuste-teadmiste ning raamatukogutüübi praktilisi mooduleid; loobuda mooduli eksami mõistest, samas programmis lahti kirjutada kontrollivormid ning iseseisva töö sisu. Märtsi keskpaigaks avalikustasid moodulite juhid seisukohavõtuks moodulite tekstid. 23. märtsil toimunud koolitustoimkonna koosolekul käsitleti peateemana raamatukoguhoidja III kutsekoolituse programmi. Lõplikuks ainepunktide mahuks kujunes 15. Moodulijuhid viisid koosoleku tagasisideme põhjal sisse täiendused. Edasised parandused tehti elektronkeskkonnas ning juuni algul kinnitas toimkond programmi. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus kiitis programmi heaks 15. juunil 2005. a. 2005/2006. õppeaasta sügissemestril algas uue programmi alusel kutsekoolitus Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.

6. aprilli teabepäev “Raamatukoguhoidja haridus ja kutsekvalifikatsioon”
Teabepäeval Eesti Rahvusraamatukogus jagati informatsiooni “Raamatukoguhoidja kutsestandardi” rakendamisest, tutvustati raamatukoguhoidja eriharidust, kutse- ja täienduskoolitust. Esinejateks olid: Janne Andresoo, Aira Lepik, Vallo Kelder, Elviine Uverskaja, Kurmo Konsa, Malle Ermel, Ilmar Vaaro, Veronika Rogalevitš, Egle Krull, Krista Talvi ja Margit Stamm. Ettekannete slaidid asuvad ERÜ koduleheküljel. Ettekannete tekstid avaldati väiketrükisena.

16. septembri väljasõidu seminar Jõgevamaa Keskraamatukogus
Kohtuti maakonna raamatukoguhoidjatega. Tutvustati taseme-, kutse- ja täiendõppe aktuaalseid teemasid. Püüti näidata probleemide tagamaid ja lahendusi. Kohalolijad said võimaluse küsida või muidu sõna sekka öelda. Pärastlõunal tutvuti kiriku, lossi, muuseumi ja roosiaiaga.

Toimkonna kolm liiget osales 71. World Library and Information Congress`il Oslos. Aira Lepik astus üles sektsiooniettekandega The Nordic-Baltic cooperation in doctoral education: the case of NORSLIS. Aira Lepik on jätkuvalt IFLA sektsiooni Education and Training alalise komitee liige.

üles

TEGEVUS 2004. AASTAL

2004. aasta toimkonna ettevõtmisi mõjutasid rida väliseid tegureid. Kahel toimkonna tegusal liikmel Kai Kalvikul ja Monika Rändil sündisid lapsed ning seetõttu tekkis neil vahe ettevõtmistes osalemisel.

Väikesearvuline toimkond püüdis keskenduda olulisemale. Raamatukoguhoidja kutset omistavaks organiks saab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks ja omistamiseks loodi ühingu juurde kutsekomisjon (esimees Malle Ermel). Toimkonna liikmed püüdsid kaasa aidata komisjoni tööd käivituvate dokumentide valmimisele. Uut kutse tõendamise ja omistamise süsteemi tutvustati mitmetel seminaridel.

Pärast kutsekomisjoni dokumentide põhitekstide valmimist keskendus toimkond raamatukoguhoidja kutseeksami programmi kutsestandardiga vastavusse viimisele. Leiti, et raamatukoguhoidja III kutsekvalifikatsiooni kutsealase koolituse aluseks jääb senine moodulite süsteem. Moodulite uuendamiseks moodustati viis töörühma, mida juhivad:
I moodul: Aira Lepik
II moodul: Aivi Sepp
III moodul: Ilmar Vaaro
IV moodul: Anne Uukkivi
V moodul: Malle Ermel

Toimkonna edasiste suundade arutelul ei leidnud toetust seisukoht, et toimkond moodustuks erinevate haridus- ja raamatukoguinstitutsioonide esindajatest. Leiti, et tegevus peab tuginema põhikirjale, kus rõhutatakse tegevuse rajanemist demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatust ja ühistegevust. Ridade täiendamise probleem tõstatati detsembri ühingu juhatuse laiendatud koosolekul.

Enamus koolitustoimkonna liikmeid olid seotud taseme-, kutse- või täiendkoolituse erinevate vormide läbiviimisega.

Toimkonna 4 liiget osales 30. septembrist kuni 2. oktoobrini Lätis Jumurdas toimunud 7. Balti riikide raamatukoguhoidjate kongressil. Aira Lepik oli sektsiooni Professional and Continuing Education moderaator ning esines seal ettekandega Postgraduate Education in Library and Information Science: Case Studies in the Baltic and Nordic Countries.

IFLA Buenos Airese aastakongressi osavõtust tuli Ilmar Vaarol viimasel hetkel tööülesannete tõttu loobuda. Aira Lepik on jätkuvalt IFLA sektsiooni Education and Training alalise komitee liige.

Ilmar Vaaro koostas ühingu aastaraamatusse ülevaateartikli “Koolituse toimkonna viisteist tegevusaastat”. Selle kirjutamisel olid üheks olulisemaks allikaks 27. novembril 2003 Grand Hotel Viljandi konverentsikeskuses toimunud toimkonna 15. tegevusaasta tähistamise ürituse materjalid.

üles

TEGEVUS 2003. AASTAL

2003. aastal olid toimkonna tegevuses olulisemad:

Raamatukoguhoidjate kutsestandardi kavandi koostamise töörühma kuulusid Malle Ermel ja Kai Kalvik. Kai Kalvik edastas operatiivselt informatsiooni koostamise seisu ja kavandite kohta, mis võimaldas arvamust kujundada ning anda tagasisidet. 25. märtsi toimkonna töökoosolekul oldi kõige kriitilisemad kutsenõudeoskuste osas.

14. veebruaril 2003 toimus Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakonna emeriitprofessori ja toimkonna auliikme Evi Rannapi juubelile pühendatud seminar.

9.-10. juunini Viljandis toimunud Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongressi programmi- ja korraldustoimkonda kuulusid Reet Olevsoo, Krista Talvi ja Ilmar Vaaro. Kongressi koolitusalane moodul puudutas kolme teemaderingi: tasemekoolitus, kutsestandard, täiendõpe. Tasemekoolituse suundumustest kõnelesid mõlema erialase kõrgkooli esindajad (Elviine Uverskaja, Ilmar Vaaro). Kutsereformi laiemalt tutvustas Mare Johandi Sihtasutusest Kutsekoda ning raamatukoguhoidja kutsestandardit Janne Andresoo. Täiendkoolitust vaadeldi tööandja (Kaie Holm) ja töövõtja (Maia Ruttu) vaatepunktidest. Aktiivselt sekkuti küsimuste ja kommentaaridega saalist.

25. septembril oli kõigil toimkonna liikmetel võimalus osaleda ERÜ juhatuse laiendatud koosolekul, kus arutati raamatukoguhoidja kutsestandardi eelnõu. Teine samalaadne koosolek toimus 24. novembril. Toimkonna sisearutelus toonitati, et kutsekvalifikatsiooni ei peaks saama ilma taseme-, kutse- või täiendkoolitust läbimata.

Enamus koolitustoimkonna liikmeid olid seotud taseme-, kutse- või täiendkoolituse erinevate vormide läbiviimisega.

18.-19. septembril toimus koolitustoimkonna väljasõit Sillamäele, mille olulisemaks ürituseks oli ühisseminar koos sealse keskraamatukoguga. Aira Lepik arutles teemal "Raamatukoguhoidja muutunud keskkonnas". Ilmar Vaaro tuletas meelde ajaloo olulisust, Kai Kalvik tutvustas raamatukoguhoidja kutsestandardit, Ere Raag rääkis Võrumaa KRK ja Sillamäe KRK koostööst. Sillamäe Keskraamatukogu direktori Elviira Sidorova kokkupandud tihe programm sisaldas kohtumist linnajuhtidega, kultuuri-, loodus- ja tööstusobjektide külastamist.

27. novembril 2003 toimus Grand Hotel Viljandi konverentsikeskuses toimkonna 15. tegevusaasta tähistamine. Ettekanded püüdsid haarata olulisema toimkonnaga seonduvast: Maie Gross käsitles toimkonna algaega, Krista Talvi täienduskoolitust, Evi Rannap kutseeetika probleeme, Malle Ermel kutsestandardini jõudmist, Aivi Sepp viimaseid tegevusaastaid. Tõdeti, et mitmete teemade või lahenduste juurde peaks uuesti pöörduma.

Koolituse toimkonna kroonika 1988-2003

Toimkonna liikmetest osalesid IFLA aastakongressil Berliinis Aira Lepik, Monika Ränd ja Ilmar Vaaro. Aira Lepik pidas sektsioonis “Library Theory and Research” ettekande “Past decade - transforming measures and values in Estonian library practice” (kaasesineja Toomas Liivamägi). Aira Lepik on jätkuvalt sektsiooni “Education and Training” alalise komitee liige.

Arhiveerimisel oli kõige edukam Aivi Sepp, kelle juhatamisaegsed materjalid (1998-2002) on korrastatult olemas nii mahukas paberkaustas kui elektrooniliselt. Valmis ka täiendustega toimkonna kroonika (Reet Olevsoo, Krista Talvi). Reet Olevsoo püüab ERÜ koduleheküljel dokumente kättesaadavaks teha.

Ilmar Vaaro
ERÜ koolituse toimkonna juhataja

üles

TEGEVUS 2002. AASTAL

Toimkonna tegevuse põhisuunad 2002.aastal olid:

2002.a. olid koolituse toimkonna liikmed (A.Lepik, A.Sepp, A.Samp, V.Rogalevitš) jätkuvalt seotud 2000.a. kinnitatud uue kutseeksami programmi rakendamisega. Kutseeksami kursused toimusid nii Tallinnas kui ka Viljandis. 2002.a. lõpul tekkisid probleemid kursuste finantseerimisega – alates 2003.aastast lõpetab Kultuuriministeerium kursuslaste toetamise.

8.aprillil 2002 toimus koolituse toimkonna eestvõttel ERÜ juhatuse, rahvaraamatukogude esindajate ja koolituse toimkonna liikmete ühiskoosolek, kus tutvustati uusi arenguid erialases hariduses. Õppekavasid ja arengusuundi tutvustasid Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakonna ning Viljandi Kultuurikolledži raamatukogunduse ja infoteaduste osakonna juhatajad E. Uverskaja ja I. Vaaro. Suuremad muudatused toimusid Tallinna Pedagoogikaülikoolis seoses üleminekuga nö 3+2 süsteemile (3 aastat bakalaureuse- ja 2 aastat magistriõpet).

9.mail 2002 tutvustati koolituse toimkonna seminaril innovatiivseid võimalusi koolituses: veebipõhine õpe, audio ja videokonverentsid. Põhiettekanded olid koolituse toimkonna sekretärilt Veronika Rogalevitšilt. Ettekannetele järgnes arutelu veebipõhise koolituse rakendamise võimalustest raamatukogu- ja infotöötajate täiendkoolituses.

Esimesel sügisesel koosolekul tutvustas A.Samp toimkonna liikmetele oma magistritöö tulemusi – töö käsitles Eesti raamatukogu- ja infotöötajate täienduskoolituse vajadust. Koosolekul arutati ka rahvusvahelise projekti käivitamist, mille tulemuseks oleks pikemaajalisem täienduskursus neile raamatukogutöötajatele, kes soovivad oma erialaseid teadmisi täiendada ja kaasajastada. Ühe võimalusena pakkus Tallinna Pedagoogikaülikool aasta lõpul välja infojuhtimise magistriõppe kava.

18.detsembril 2002 toimus Viljandi Kultuurikolledžis koolituse toimkonna laiendatud koosolek, mille põhiteema oli kutsekvalifikatsiooni süsteem Eestis, mida tutvustas Malle Kindel Sotsiaalministeeriumist. Käsitleti veel arengusuundi ja probleeme erialases hariduses, muuhulgas ka seoses kutsekvalifikatsiooni süsteemi rakendamisega (I. Vaaro, E. Uverskaja), koolituse toimkonna ja KM koolituse nõukogu tegevust ja võimalikke seoseid kutsenõukoguga ning kutseõppe finantseerimise probleeme. Koosoleku lõpuosas tutvustati esimest korda laiemalt juunis 2003 Viljandis toimuva Eesti raamatukoguhoidjate kongressi temaatikat.

Aivi Sepp,
ERÜ koolituse toimkonna juhataja
Viljandis, 29.jaanuar 2002

üles

TEGEVUS 2001. AASTAL

Toimkonna tegevuse põhisuunad 2001.aastal olid järgmised:

2001.aastat koolituse toimkonna töös iseloomustab eelmise, 2000.a. tegevussuundade jätkumine. Ühegi päris uue teema või projektiga 2001.a. algust ei tehtud.

Läbi kogu aasta olid koolituse toimkonna liikmed (A.Lepik, S.Virkus, A.Sepp, jt) seotud 2000.a. kinnitatud uue kutseeksami programmi rakendamisega. Esimesed kutseeksami kursused uue programmi alusel on toimunud nii Tallinnas kui ka Viljandis. Toimunud kursuste kogemuse alusel on võimalik analüüsida uue kutseeksami programmi eeliseid ja ka puudusi. 2002.a. on plaanis korraldada mõttevahetus, et arutada seoses kutseeksami kursustega esile kerkinud probleeme ja nende lahendamise võimalusi.

2001.a. algusest kehtib Eestis kutseseadus, mis sätestab kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise alused. Seadus näeb ette kutsenõukogu loomise, mille tegevuse eesmärk on tööturu vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise süsteemi väljatöötamine, rakendamine ja uuendamine. 15.märtsil 2001.a. korraldas koolituse toimkond arutelu, millest võtsid osa ka haridus- ja sotsiaalministeeriumis seaduse väljatöötamisega seotud ametnikud. Eesmärgiks oli selgitada raamatukoguhoidjate kutsenõukogu loomise võimalused ja vajadus. Kutsenõukogu loomise initsiaatoriks on Kultuuriministeeriumi koolituse nõukogu, töös osalevad ka koolituse toimkonna liikmed.

Täiendkoolituse programmi väljatöötamine erialase kõrgharidusega raamatukogutöötajatele on olnud koolituse toimkonna tööplaanis olulisel kohal pikemat aega. Kuna tegemist on põhjalikku taustauuringut ja eeltööd vajava teemaga, siis reaalse programmini sellel aastal veel ei jõutud. 2001.a. lõpul viidi Eesti raamatukoguhoidjate hulgas läbi põhjalik täiendkoolituse vajadust selgitav küsitlus. Nimetatud küsitluse tulemuste selgudes tekib kindlasti võimalus panna paika täpsemad täiendkoolituse programmi piirjooned.

1999.a. lõpul loodud kutse-eetika töörühm jätkas tööd eetikakoodeksiga. Plaanis on tõlkida eetikakoodeks inglise keelde ning tutvustada seda rahvusvaheliselt.

Kaugkoolituse töörühma tegevus keskendus 2001.a. eelkõige Eestis toimuva tutvustamisele rahvusvahelistel kokkusaamistel.

Aivi Sepp
Koolituse toimkonna juht

üles

TEGEVUS 2000. AASTAL

• raamatukoguhoidja eetikakoodeksi projekt;
• kutseeksami programmi kaasajastamine;
• kaugkoolitus ja raamatukogud

Aasta alguses tegeles 1999.a. lõpul loodud kutse-eetika töörühm eetikakoodeksi projekti koostamisega, mis esitati aruteluks ERÜ aastakoosolekule veebruaris. Töö eetikakoodeksiga jätkub. Päevakorda on kerkinud eetikakomisjoni loomine.

Aasta jooksul olid koolituse toimkonna liikmed seotud kutseeksami programmi uuendamisega.
18.veebruari koosolekul otsustati, et algatatakse kutseeksami programmi kaasajastamine ning peeti sobivaimaks lahenduseks korraldada edaspidi kutseeksami kursused moodulõppe vormis. Otsustati, et iga mooduli sisu töötab välja komisjon, mis on moodustatud vastava ala spetsialistidest ja valdkonna õpetamisega seotud inimestest.

Toimkonna 9. mai koosolekul tutvuti saabunud moodulite programmidega ning kavandati edasist tegevust koostöös Kultuuriministeeriumi koolituse nõukoguga.
Samuti otsustati koosolekul luua koolituse toimkonna koosseisus kaugkoolituse töörühm ning vastav ettepanek esitati ERÜ juhatuse 11.mai koosolekule kinnitamiseks.

12.juunil 2000 toimus TÜ Raamatukogus Kultuuriministeeriumi koolituse nõukogu ja ERÜ koolituse toimkonna ühiskoosolek, mille põhiteemaks olid taas kutseeksami moodulite projekti arutelu ning ERÜ kaugkoolituse töögrupi tegevuskavad. Otsustati peale täienduste ja paranduste sisseviimist esitada kutseeksami programm Kultuuriministeeriumile kinnitamiseks.

Mai lõpul toimus koolituse toimkonna korraldusel Valga Keskraamatukogus maakondlik seminar, kus Viljandi Kultuurikolledži raamatukogunduse ja infoteaduse kateedri juhataja I. Vaaro tutvustas muudatusi ja õppimisvõimalusi VKK-s. Seminari teises osas tutvustas VKK raamatukogunduse ja infoteaduse kateedri lektor A. Sepp kohalolijatele kasutatavamaid Interneti teenuseid.

15.novembril toimus Viljandi Kultuurikolledžis VKK, TPÜ, KM koolituse nõukogu ja ERÜ koolituse toimkonna korraldusel mõttevahetus "Raamatukoguhoidja – 21. sajandi elukutse".  Mõttevahetus kujunes väga aktiivseks, eriti nende teemade osas, mis puudutasid personalitööd ning raamatukogutöötaja rolle ja täienduskoolitust.

Aivi Sepp,
ERÜ koolituse toimkonna juhataja

13.detsember 2000
Viljandis

üles

TEGEVUS 1999. AASTAL

Kõigepealt tooksin koolituse toimkonna tegevusega seonduvalt välja 1999.a. oktoobris raamatukogupäevade raames toimunud seminari "Raamatukogu- ja infotöötaja kutse-eetika", mida koolituse toimkond korraldas koostöös Concordia Rahvusvahelise ülikooliga Eestis. Seminari põhiline eesmärk lisaks teavitamisele oli moodustada kutse-eetika töörühm, kes hakkaks tegelema raamatukoguhoidjate eetikakoodeksi koostamisega. Kutse-eetika töörühm moodustati seminari töögruppide ettepanekute alusel.

Koolituse toimkonna raames tegutsema hakkav töörühm kogunes esimesele koosolekule 19.nov. 1999.a. ERÜ aastakoosolekuks veebruaris peaks valmis saama eetikakoodeksi esialgne kava. Töörühma juhiks on emeriitprofessor Evi Rannap.

1999.a. esimesel poolel viisime läbi ka järjekordse ankeetküsitluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada raamatukogutöötajate täienduskoolituse vajadus. Tegemist on korduvuuringuga - eelmine sarnane küsitlus viidi läbi 1996.a.- ja see annab võimaluse vaadata, kuidas täienduskoolituse vajadus on muutunud.

Alates 1998.a. vahendab koolituse toimkond rahvaraamatukogudele lektoreid Eesti teadusraamatukogudest.
1999.a. kevadel edastasime lektorite ja loenguteemade nimekirja 1999/2000.a. kohta kõigile suurematele rahvaraamatukogudele ja see avaldati ka ajakirjas "Raamatukogu".

1999.a. algatasime ka kaugkoolituse töögrupi moodustamise ja kaugkoolitusega seonduvate teemade laiema tutvustamise.
Kaugkoolituse temaatikat on toimkonnas käsitletud 2 aspektist lähtuvalt:
kaugkoolitus raamatukogutöötajatele;
kaugkoolitust toetavad raamatukoguteenused ja kaugõppurite erivajaduse

Koolituse toimkond teeb koostööd ka Kultuuriministeeriumi raamatukoguhoidjate koolituse nõukoguga.
Septembris toimus Tartus ühisseminar, kus käsitleti peamiselt täienduskoolituse probleeme ja rahvusvahelist koostööd. K. Talvi andis ülevaate IFLA 65. aastakonverentsist Bangokis, A. Lepik Open Society Institute'I poolt Budapestis korraldatud õpikojast täienduskoolituse alal ning K. Talvi tutvustas täienduskoolituse alase ankeetküsitluse tulemusi. M. Ermel tutvustas Saksa Raamatukoguühingute Liidu poolt koostatud dokumenti "Kutsekirjeldus 2000".

Aastat kokkuvõttev koosolek toimus detsembris Viljandi Kultuurikolledžis. Lisaks kokkuvõtetele ja uue aasta tööplaanile tutvustas Viljandi Kultuurkolledži raamatukogunduse ja infoteaduse kateedri juhataja I. Vaaro uut õppehoonet ja uuendusi õppekavas.

Aivi Sepp