|
RAAMATUKOGUHOIDJA III KUTSEKOOLITUSE PROGRAMM
600 tundi ehk 15 ainepunkti
(286 tundi lähiõpet, 314 tundi iseseisvat tööd)
Raamatukoguhoidja III, IV ja V kvalifikatsiooni sisaldav kutsestandard kinnitati 08. detsembril 2003. a. Raamatukoguhoidjate Kutsenõukogu otsusega. Kutsestandardist lähtuvalt on raamatukoguhoidja III kutsekvalifikatsiooni taotlemisel nõutav:
raamatukogunduslik või infoteaduste alane kõrgharidus ja töötamine erialal;
või kõrgharidus mõnel muul erialal ja raamatukogunduslik või infoteaduste alane täiendkoolitus ja 1-aastane erialane töökogemus;
või keskharidus (soovitatavalt raamatukogunduslik), kutsealane koolitus ning viimased 5-aastat erialast töökogemust.
Varasemalt käsitles erialast kutsekoolitust “Raamatukoguhoidjakutset nõudvate ametikohtade loetelu, raamatukoguhoidjatele esitatavate kutsenõuete ja raamatukoguhoidjate kutseeksami sooritamise kord” vastu võetud kultuuriministri 24.03.1999.a määrusega nr 11 (RTL 1999, 63, 842), jõustunud 19.04.1999 ning muudatuste määrusega 17.01.2001 nr 3 (RTL 2001, 13, 170), jõustunud 05.02.2001. Nimetatud dokumendi alusel hakkas kutseeksami programm koosnema viiest moodulist: «Raamatukogunduse ja informatsiooninduse alused», «Info- ja kommuni-katsioonitehnoloogia rakendamine raamatukogudes», «Kogude kujundamine, kirjeldamine ja säilitamine», «Kogude ja informatsiooni kättesaadavaks tegemine», «Eesti raamatu, bibliograafia ja raamatukogude ajalugu». Iga mooduli mahuks sai 2 ainepunkti ehk 80 tundi.
Kutsestandard kehtestas raamatukoguhoidja III kutseoskusnõuded, mis jagunevad:
üldoskused ja -teadmised;
põhioskused ja -teadmised;
lisaoskused ja -teadmised.
24. mail 2005 toimunud Kultuuri Kutsenõukogu istungil anti Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule kutsekvalifikatsiooni omistava organi (KOO) staatus. Ühingu koolituse toimkond võttis enda vaevaks koostada kutsestandardist lähtuv uus kutsekoolituse programm.
Moodustunud töörühm (Malle Ermel, Aira Lepik, Veronika Rogalevit, Aivi Sepp, Anne Uukkivi, Ilmar Vaaro) leidis, et aluseks tuleks võtta senine moodulite süsteem. Kõigi kutseoskusnõuete sissevõtmine ning moodulõppe terviklikkuse huvid tõstsid koolituse mahu 600 tunni ehk 15 ainepunktini. Kogumahust 286 tundi oleks lähiõpe, 314 tundi iseseisev töö. Varasemalt moodulite lõpul olnud eksamitest loobuti – lektorid otsustavad otstarbekohaste kontrolli vormide ja sisu üle.
Töörühma liikmed kaasasid tööprotsessi peaaegu kõik kutsekoolituses osalevad õppejõud ja lektorid. Töörühma tulemi arutas läbi, tegi parandused ja kinnitas toimkond. Programm esitati Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatusele.
I moodul
Raamatukogunduse ja informatsiooninduse alused
(66 tundi lähiõpet – 30 tundi loenguid, 36 tundi seminare ja õppekäike, 54 tundi iseseisvat tööd)
Moodulis „Raamatukogunduse ja informatsiooninduse alused“ käsitletakse raamatukogunduse ja infoteaduse põhimõisteid ning neist tulenevaid seisukohti, et kujundada põhjendatud arusaam raamatukogunduse kui raamatukogude tegevus- ja ainevaldkonna kujunemisest ja peamistest seaduspärasustest.
Moodulis analüüsitavad teemad avatakse erinevates õppetegevuse vormides – loengud (30 tundi), seminarid (30 tundi), õppekäigud (6 tundi, 3 õppekäiku), iseseisev töö (54 tundi), mis täiendavad ja teineteist ning annavad võimaluse õppuril süveneda nii erialakirjandusse kui auditoorses töös vahendatule ja analüüsitule.
Moodulis käsitletavad teemad, nende sisu ja erinevate õppevormide maht:
1. teema: Raamatukogunduse põhimõisted
2 tundi loenguid
Põhimõisted - raamatukogu, raamatukogundus. Raamatukogunduse uurimisaine, seos infoteadustega. Raamatukogude olemus ja ülesanded. Raamatukogud ja ühiskond. Raamatukogu põhifunktsioonid: info-, haridus-, kultuuri- ja meelelahutusfunktsioon.
2. teema: Infoteaduse põhimõisted
2 tundi loenguid
2 tundi seminare
Infoteaduse uurimisaine ja objekt. Infoteaduse kujunemine ja poeamised tegevussuunad. Informatsioon ja kommunikatsioon. Kommunikastiooni põhilülid. Infoprotsessid teaduslikus kommunikastioonis. Infopoliitika ja –strateegia. Eesti infopoliitika põhialused.
3. teema: Raamatukogutüpoloogia alused
4 tundi loenguid
6 tundi õppekäigud eri tüüpi raamatukogudesse (3 õppekäiku)
Raamatukogutüpoloogiat käsitletakse kui raamatukoguvõrgu analüüsi alust, antakse ülevaade eri tüüpi raamatukogudele omastest tunnusjoontest ja vastutusaladest raamatukogusüsteemis. Raamatukogutüpoloogiat käsitletakse õpetusena, mille järgi raamatukogud jaotatakse tüüpidesse nende koostise, ülesannete, lugejate, alluvuse jm alusel. Eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja prioriteetsed tegevusvaldkonnad.
4. teema: Raamatukogu makrokeskkond
2 tundi loenguid
4 tundi seminare
Makrokeskkonna mõju raamatukoguvõrgu kujunemisele. Raamatukogu kultuuri-, haridus- ja teadusasutuste kontekstis. Raamatukoguvõrk Eestis: muutused ja põhjuslikud seosed. Raamatukogude organisatsioon ja juhtimine.
5. teema: Raamatukogu õiguslik ruum
2 tundi loenguid
4 tundi seminare
Raamatukogu seadusandluse üldprintsiibid. Raamatukogu seadusandlus ja poliitika Euroopas. Raamatukogude õiguslik regulatsioon Eestis(seadused jt. õigusaktid).
6. teema: Standardimine raamatukogunduses
4 tundi loenguid
4 tundi seminare
Raamatukogutöö standardimine: rahvusvahelised ja Eesti standardid. Raamatukogutöö üldnormatiivsed aktid (juhendid, korrad jms), rahvusvahelised ja Eestis.
7. teema: Raamatukogunduse majanduslikud alused ja juhtimine
6 tundi loenguid
6 tundi seminare
Raamatukogu kui organisatsiooni juhtimine. Töökorraldus ja struktuur. Personal (kutsenõuded, ametirühmad ja nende spetsifikatsioon, ametinimetused). Raamatukogutöö planeerimine ja analüüsimine. Raamatukogu eelarve kujundamise printsiibid. Raamatukogu tulude planeerimine. Tulude ja kulude klassifikaator.
8. teema: Taseme- ja täienduskoolitus infoteadustes
2 tundi loenguid
2 tundi seminare
Raamatukoguhoidja haridus ja täienduskoolitus. Tasemeõpe Tallinna Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias. Täienduskoolituse süsteem (riiklik, regionaalne ja lokaalne tasand). Raamatukoguhoidja erialaharidusega tegelevad institutsioonid Eestis.
9. teema: Raamatukogude koostöö Eestis
2 tundi loenguid
4 tundi seminare
Raamatukogude koostöö Eestis. Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing/ ERÜ: tegevus raamatukogunduse arendamisel, raamatukoguhoidjate kutseoskuste tõstmisel ja kutsehuvide kaitsmisel. Eesti Muusikakogude ühendus, Eesti Kunstiraamatukogude Ühendus.
10. teema: Ramatukogude tegevuse organisatsiooniline raamistik
4 tundi loenguid
4 tundi seminare
Raamatukogud avatud ühiskonnas. Raamatukogud, muuseumid ja arhiivid kultuuriväärtuste säilitajad: programmid ja projektid. Raamatukoguorganisatsioonid ja projektid.
Iseseisva töö sisu:
Iseseisev töö 1. moodulis moodustub:
Seminaride (seminare 36 tundi) ettevalmistamiseks asjakohase erialakirjanduse analüüs;
Loengutes kasutatud ja soovitatud erialakirjanduse (täiendav) analüüs;
Õppekäikude analüüs (tulenevalt õpijuhistest).
Kontrolli vorm:
Moodulis omandatud pädevusi kontrollitakse kirjaliku vabade vastustega testi vormis. Kirjandus:
TLÜ infoteaduse osakonnas aine “Sissejuhatus infoteadustesse” aluseks olevad õpikud:
Apostle, R., Raymond, B. Librarianship and the information paradigm. Lanham; London : Scarecrow Press, 1997. XIII, 162 p.
Rubin, R. Foundations of Library and Information Science. New York ; London : Neal-Schuman Publishers, 1998. XII, 495 p.
Die moderne Bibliothek : ein Kompendium der Bibliotheksverwaltung. München, 2004. 459 S
Eestikeelsed erialateabe allikad:
Ajakirja “Raamatukogu” aastakäigud 1999 – 2004, väljaanne “Uut välismaa raamatukogudes” (ilmus aastatel 1990-1998), Eesti teadusraamatukogude ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamatud, Eesti Rahvusraamatukogu ja TLÜ infoteaduste osakonna toimetised.
EVS-ISO 11620:2000 Eesti standard. Informatsioon ja dokumentatsioon. Raamatukogutöö tulemuslikkuse indikaatorid = Information and documentation. library performance indicators. [Tallinn] : Eesti Standardikeskus. 70 lk
Eesti raamatukogude statistika. URL http://www.nlib.ee/110
Raamatukogudele. URL http://www.nlib.ee/93
Raamatukogusõnastik. URL http://oldwww.nlib.ee/termin/
Raamatukogud ja raamatukogundus taasiseseivunud Eestis 1991-2001.: artiklite kogumik. Tallinn, 2002. 238 lk.
Valm, T. Raamatukogunduse ja raamatukogude juhtimine Eesti Vabariigis : loengukonspekt. Tallinn, 1999.19 lk.
II moodul
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine raamatukogudes
(60 tundi lähiõpet, 60 tundi iseseisvat tööd)
Moodul “Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise raamatukogudes” koosneb kahest osast. Esimene osa keskendub üldistele IKT teadmistele ja oskustele - infotehnoloogia põhimõisted, infoühiskond, arvuti kasutamine ja failihaldus. Teise osa teemad on enam seotud raamatukogu- ja infotööga – andmebaasisüsteemid, andmebaasid, integreeritud raamatukogusüsteemid. Mooduli maht on 60 tundi auditoorset tööd. Samas mahus (60 t) on ette nähtud iseseisvat tööd.
Käesolev moodul katab Raamatukoguhoidja kutsestandardi Raamatukoguhoidja III kutseoskusnõuded, mis on seotud IKT kasutamisega – nii põhioskuste ja teadmiste osas kui arvuti kasutamise oskuste osas - AO1, AO2, AO3, AO5 (3,4,5), AO7). AO3 mahus tekstitöötluse oskused omandatakse praktikumides ja iseseisvate tööde koostamise käigus.
I osa – INFOTEHNOLOOGIA PÕHIMÕISTED JA INFOÜHISKOND; ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS.
Kokku 20 tundi auditoorset tööd ja 20 tundi iseseisvat tööd.
1 teema
Põhimõisted (riistvara, mälu, tarkvara). Arvutid igapäevaelus. Infotehnoloogia ja ühiskond. Infotehnoloogia ja Eesti.
3 tundi loenguid
2 teema
Arvuti kasutuse elementaaroskused. Töölaud. Failihaldus. Failide lihtne redigeerimine. Prindihaldus.
2 tundi loenguid
4 tundi praktikume Õpitakse operatsioonisüsteemis MS Windows faile looma, otsima, haldama, printima, pakkima ja kustutama. Tutvutakse praktiliste/iseseisvate tööde vormistamise nõuetega.
3 teema
Arvutivõrgud. Internet, interneti teenused (veeb, elektronpost, meililistid, ftp, jt). Veebi kasutamise oskused - veebis navigeerimine; järjehoidjad (bookmarks); veebibrauserid. Elektronposti kasutamise oskused. Listid ja uudisgrupid. FTP. Arvutivõrkude ja Interneti võimalused ning rakendused raamatukogudes ja infoasutustes.
4 tundi loenguid
4 tundi praktikume Õpitakse kasutama arvutivõrkude erinevaid võimalusi.
4 teema
Turvalisus, õiguslikud ja eetilised probleemid
3 tundi loenguid
Kontrolli vorm:
Kirjalik test loengutes käsitletud materjali kohta.
Testifaili kättesaamine ja tagastamine on osa eksamist, mille käigus tuleb kasutada ka praktilisi oskusi arvutivõrkudest, failihaldusest ja internetiteenustest.
Iseseisva töö sisu:
töö kirjandusega (nii käesolevas juhendis viidatud kirjandus kui loengutes/praktikumides soovitatud allikad);
praktikumide ülesannete iseseisev läbitöötamine;
erinevate veebibrauserite võimalustega tutvumine;
iseseisev tutvumine erinevate Interneti teenustega. Kirjandus:
Hanson, V. Muide, Internet on võrk : võrgumõistete süstemaatikat : 1-4. Arvutimaailm (1996) 9; 10 ; (1997) 1; 2
Laur, M. (1999). Tehisintellekt. Arvutimaailm 5 : 46-48
Leping, V., Kaseorg, M. (1996). Informaatika I. Tartu : TÜ kirjastus. Lk. 11-24
Pihlau, J.(1997). Infotehnoloogia käsiraamat koolidele ja iseõppijatele : I : arvutiga kahekesi ja andmeside. Tallinn : Külim
Pihlau, J. (2000). Internet 2000. Tallinn : Külim.
Praust, V. (1997). Infoühiskonna aabits. Tallinn. Lk. 25-31; 65-77; 95-136; 169-224. http://www.eik.ee/valdo/aabits/ Põder, Märt (1997). Kuri müstiline viirus. Arvutimaailm 4, 50-51.
Rannamäe, Rein (1997). Arvuti mõju tervisele. Arvutimaailm 4, 18-22.
Wawa, Peter (1993). Ettevaatust, AIDS! Arvutimaailm 6, 34-35.
II osa – ANDMEBAASISÜSTEEMID JA ANDMEBAASID; INTEGREERITUD RAAMATUKOGUSÜSTEEMID
Kokku 40 tundi auditoorset tööd ja 40 tundi iseseisvat tööd.
1 teema
Andmebaasisüsteemi mõiste; Andmebaasi mõiste ja liigitused.
2 tundi loenguid
2 teema
Andmebaasisüsteemi kasutamine - vormi kasutamine; informatsiooni otsimine; aruanded.
2 tundi loenguid
8 tundi praktikume Õpitakse kasutama andmebaasisüsteemi võimalusi (Access, vm)
3 teema
Andmebaasisüsteemid raamatukogudes ja infoasutustes, bibliograafiliste andmebaaside koostamine – Pro-Cite, jt.
2 tundi loenguid
10 tundi praktikume Koostatakse bibliograafiline andmebaas (ProCite’i vm programmi kasutades).
4 teema
Sidusotsingutööstuse tekkimine ja areng.
2 tundi loenguid
4 tundi praktikume Tutvutakse sidusotsingutööstuse ettevõtetega
5 teema
Integreeritud raamatukogusüsteemid ja nende arengutendentsid. Eesti raamatukogude automatiseerimine.
6 tundi loenguid
6 teema
Eesti raamatukogudes kasutatavad integreeritud raamatukogusüsteemid.
4 tundi praktikume Ülevaade Eestis kasutatavatest raamatukogusüsteemidest
Kontrolli vorm:
Lihtsama andmebaasi koostamine Pro-Cite’i, vm andmebaasisüsteemi kasutades.
Praktikumi ülesannete täitmine.
Kirjalik ülevaade (min 4000 tähemärki, nõuetele vastavalt vormistatud) kas oma töökoha või vabalt valitud (väiksema) raamatukogu automatiseerimise arengust ja hetkeolukorrast.
Kirjalik test loengutes käsitletud materjali kohta.
Iseseisva töö sisu:
Iseseisev tutvumine mõne andmebaasisüsteemiga;
Ühe (vabalt valitud) väiksema raamatukogu automatiseerimise arengu analüüs ning tulevikuperspektiivid;
Erialaajakirjas "Raamatukogu" ilmunud raamatukogude automatiseerimist käsitlevate artiklitega tutvumine;
Iseseisev tutvumine veebis leiduvate materjalidega, mis on seotud (Eesti) raamatukogude automatiseerimisega;
Iseseisev töö sidusotsingutööstuse praktikumide materjalidega.
Kirjandus:
Eesti raamatukogude automatiseerimist käsitlevad artiklid ajakirjas “Raamatukogu”
Konkreetseid tarkvarapakette käsitlevatele allikatele viidatakse loengutes-praktikumides
III moodul
Kogude kujundamine, kirjeldamine ja säilitamine
(60 tundi lähiõpet, 60 tundi iseseisvat tööd)
Moodul käsitleb terviklikult kolme olulist raamatukogunduse valdkonda: kogud, kataloogid ning liigitamine-märksõnastamine. Lähiõppe ja individuaalõppe maht jaguneb pooleks. Raamatukogu kogude teemas on ülekaalus loenguline tegevus. Kahe teise teema puhul on suur rõhk praktilistel töödel.
1 teema
Raamatukogu kogud
(12 tundi: 8 tundi loenguid, 4 tundi praktilist tööd)
Kogude kujundamisega seonduvad mõisted. Kogude kujundamise põhimõtted eri tüüpi raamatukogudes. Teaviku erilaadide ja -tüüpide komplekteerimine. Teavikuturg: väljaandjad, vahendajad, kauplused. Litsenseerimispoliitika. Raamatukogude komplekteerimisalane koostöö. Kogude kujundamise alusdokumentide koostamine. Komplekteerimise viisid ja allikad. Teavikute vastuvõtmine, arvestus ja kustutamine. Inventuur. Teavikute tehniline töötlemine. Kogude paigutus, hooldamine ja säilitamine.
2 teema
Kataloogid, kataloogimine
(24 tundi: 6 tundi loenguid, 18 tundi praktilist tööd)
Kataloogimise ja teavikute kirjeldamise põhimõisted. Kataloogitüübid. Teavikute bibliograafiline kirjeldamine vastavalt rahvusvahelistele kirjereeglitele (ISBDdele) Kataloogimisreeglid. Kataloogimise põhimõtted (kataloogi ülesehitus, otsiandmed) vastavalt anglo-ameerika kataloogimisreeglitele (AACR2). Elektronkataloogimise vormingu (MARC-vorming) põhistruktuur. MARC21-vormingu rakendamine elektronkataloogi loomisel.
3 teema
Liigitamine, märksõnastamine
(24 tundi: 6 tundi loenguid, 18 tundi praktilist tööd)
Liigitamise põhimõisted. Liigitamise metoodika. Märksõnastamise põhimõisted. Märksõnastamise metoodika.
Iseseisva töö sisu:
Elektronkataloogi funktsionaalsuse analüüs, automatiseeritud raamatukogusüsteemi komplekteerimismooduli ülevaade-tutvustus
Kontrolli vorm:
Praktilised tööd
Kirjandus:
Aasmets, M. Trükiste liigitamise metoodika : lühikokkuvõte. Tallinn, 1999. 33 lk.
Eesti ISBN Agentuur. URL : http://www.nlib.ee/rteavik/isbn.html
Eesti ISMN Agentuur. URL : http://www.nlib.ee/rteavik/ismn.html
Eesti ISSN keskus. URL : http://www.nlib.ee/rteavik/issn.html
Eesti üldine märksõnastik. Tallinn, 1999. 811 lk.
ISBD(M) : rahvusvahelised monograafiate bibliograafilise kirjeldamise reeglid. Tallinn, 2002. 82 lk.
Konsa, K. ; Tiidus, M. Säilitusjuht raamatukogudele ja arhiividele. Tallinn, 1999. 140 k.
Märksõnaliigitus : metoodiline materjal / Koost. Helmi Masing. 2.tr. Tallinn, 1987. 49 lk.
Nilbe, S. Dokumentide sisu avamine ja aineotsing arvutikataloogis // Raamatukogu (1995), 1, lk. 12-13.
Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend : Kultuuriministri 12. juuli 2004. a määrus nr 9. Riigi Teataja lisa 2004, 97, 1529
Soovitusi kogude kujundamiseks rahvaraamatukogudele. ERÜ kodulehekülg.
http://www2.nlib.ee/ERY/komp_tooryhm/soovitus.html
Soovitusi raamatu kirje koostamiseks / koost. J. Andresoo. Tallinn: TPÜ, 1997
Sundeksemplari seadus. Riigi Teataja I 1997, 16, 259, muudatused: RT I 1998, 61, 983; RT I 2002, 61, 375; RT I 2002, 63, 387.
UDK : universaane detsimaalklassifikatsioon : liigitustabelid. Tallinn, 1999.1084 lk.
IV moodul
Kogude ja informatsiooni kättesaadavaks tegemine
(60 tundi lähiõpet, 60 tundi iseseisvat tööd)
Käesolev moodul katab Raamatukoguhoidja kutsestandardi raamatukoguhoidja III astme kutseoskusnõuded, mis on seotud raamatukogu- ja infoteenindusega. Moodul “Kogude ja informatsiooni kättesaadavaks tegemine” koosneb neljast osast. Esimene osa keskendub infovajaduse väljaselgitamisele ja raamatukogu teenindussüsteemile, teine raamatukogu infoteenustele ning nende arendamisele ja hindamisele, kolmas infoteenindusele ja infoteenindaja pädevusnõuetele ning neljas infoallikate kasutamisele infoteenindusprotsessis. Mooduli maht on 60 tundi lähiõpet, samas mahus on ette nähtud ka iseseisvat tööd kirjandusega.
1. RAAMATUKOGUTEENUSTE KASUTAJATE INFOVAJADUSED JA TEENINDUSE KORRALDUS
(kokku 14 tundi lähiõpet ja 14 tundi iseseisvat tööd)
1 teema: Raamatukoguteenuste kasutajate infovajadused
6 t loenguid
Infovajaduse mõiste, olemus, tüübid.
Infovajaduse väljaselgitamise vormid ja meetodid.
Raamatukogu kasutajad, nende infovajadused ja lugemishuvid.
2 teema: Teeninduse korraldus raamatukogus
8 t loenguid
Teeninduse mõiste ja olemus, teeninduskultuur. Raamatukogu teenindussüsteem ja raamatukogu poolt pakutavad teenused.
Raamatukoguteeninduse eri vormid ja meetodid (kohal- ja kojulaenutus, raamatukogudevaheline laenutus, elektroonilised andmete ja dokumentide edastusviisid, e-teenindus).
Eri kasutajagruppide teenindus.
2. RAAMATUKOGU INFOTEENUSED, TEENUSTE ARENDAMINE JA HINDAMINE
(kokku 10 tundi lähiõpet ja 10 tundi iseseisvat tööd)
1 teema: Raamatukogu infoteenused
8 t loenguid
Infoteeninduse korraldus, ülesanded ja infoteenuste tüpoloogia eri vormid (nõustamine, teatmeteenindus, infoteadistus, ülevaated, nimestikud).
Infoteenindusprotsessi etapid – infopäring ja päringuintervjuu, infootsing, tulemuste hindamine.
Infoteeninduse tasandid ja mudelid.
Raamatukogututvustus ja kasutajakoolitus.
2 teema: Teenuste arendamine ja hindamine raamatukogus
2 t loenguid
Uute teenuste arendamine. Teenuste kvaliteedi hindamine. Teenuste hinnakujundus.
3. INFOTEENINDUS SUHTLEMISPROTSESSINA. INFOTEENINDAJA PÄDEVUSNÕUDED
(kokku 6 tundi lähiõpet ja 6 tundi iseseisvat tööd)
1 teema: Infoteenindus suhtlemisprotsessina
2 t loenguid
Infoteenindus kui suhtlemisprotsess, erinevad suhtlemistehnikad.
2 teema: Infoteenindaja pädevusnõuded
2 t loenguid
2 t seminari Teenindaja kutseteadvus ja kutse-eetika
Teenindaja roll, teadmised, oskused, isikuomadused ja hoiakud.
4. INFOTEENINDUSES KASUTATAVAD INFORESSURSID
(kokku 30 tundi lähiõpet ja 30 tundi iseseisvat tööd)
1 teema: Raamatukogusisesed ja välised inforessursid infoteeninduses
2 t loenguid
Raamatukogu teatmestu ja raamatukoguvälised ressursid. Raamatukogusiseste ja -väliste inforessursside osa infoteeninduses. Asetleidnud muutused.
2 teema: Infootsing traditsioonilistes infoallikates
6 t loenguid
4 t praktikume 1 praktikum: Infootsing bibliograafiates
2 praktikum: Infootsing faktiinfoallikates
Teatmestu mõiste ja koostis. Kaart- ja elektronkataloog. Kartoteegi mõiste ja liigid. Kartoteekidelt üleminek andmebaasidele.
Bibliograafia mõiste, funktsioonid, liigid. Rahvus-, eriala-, raamatuturu-, soovitus-, isiku-, koduloo- ja rahvusvahelised bibliograafiad. Nimestikud ja võrguteavikud.
Teatmeteose mõiste ja liigid. Teatmeteoste trüki- ja võrguversioonid.
3 teema: Infootsing elektroonilistes allikates
10 t loenguid
6 t praktikume 1 praktikum: Infootsing raamatukogude kataloogides
2 praktikum: Infootsing andmebaasides
3 praktikum: Infootsing Interneti infootsingusüsteemides
2 t seminari Infootsingusüsteemi tutvustus
Sidusinfootsing. Infopäringu sõnastamine. Infootsingu strateegiad ja taktikad.
Koondkataloogid: Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi ja teiste maade raamatukogude elektronkataloogid.
Interneti vahendusel kättesaadavad andmebaasid.
Digitaal- ja virtuaalraamatukogude ressursid. E-raamatud.
Interneti infootsingusüsteemid, nende valikupõhimõtted ja võimalused. Nähtamatu veeb.
Kirjandus:
Andresoo, J. Rahvusbibliograafia - pilk tänasesse ja homsesse // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 12 (2001) lk 81-87.
Annus, E. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamisest // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 4 (1993) lk 9–23.
Bopp, R. E., Smith, L. C. Reference and information services: an introduction. 2nd ed. Engelwood: Libraries Unlimited, Inc., 1995.
Grogan, D. Practical reference work. London: Clive Bingley; Munich; New York: K. G. Saur, 1989.
Kalvik, M. Eesti bibliograafiaväljaanded minevikus ja tänapäeval // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 5 (1994) lk 105–115.
Katz, William A. Introduction to reference work. Vol. 1, 2. 6th ed. New York: McGraw Hill, 1992.
Modern library technology and reference services. NewYork; London: The Haworth Press, Inc, 1993.
Pihlau, J. Edukas otsing Internetis, ehk, Kuidas leida nõela heinakuhjast. Tallinn : Külim, c2003 ([Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda]).
Raamatukogu- ja infotöötaja kutse-eetika: seminari ettekanded: Tallinn, Eesti Rahvusraamatukogu, 28.–29. oktoobrini 1999. Tallinn, 1999.
Raamatukoguhoidja ja infotöötaja eetikakoodeks. URL http://www2.nlib.ee/ERY/koodeks.html
Raamatukoguhoidjate Kutsenõukogu. Raamatukoguhoidja III, IV, V kutsestandard. URL http://www.kutsekoda.ee/ -> Link: Kutseregister -> Kutsestandardid -> Kultuur -> Raamatukoguhoidja III, IV, V
Tooman, H. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 2003. – 2. ja 3. peatükk.
UNESCO kooliraamatukogude manifest. URL http://www2.nlib.ee/ERY/kooli_rk_sekts/dokumendid.html
UNESCO rahvaraamatukogude manifest. URL http://www.nlib.ee/7934
Uverskaja, E. Jooksva rahvusbibliograafia mõistest // Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised: Humanoria. A14 (1998) lk 130-145.
Uverskaja, E. Rahvusbibliograafia rahvuslikud ja rahvusvahelised ülesanded // Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised: Humanoria. A14 (1998) lk 146–151.
Iseseisva töö sisu:
• Seminariettekanne (2000 tähemärki, nõuetele vastavalt vormistatud) valitud infootsisüsteemist ning kutse-eetikast
• Kirjanduse läbitöötamine
Kontrolli vorm:
Lõpptulemus moodustub praktiliste tööde, seminariettekannete ja kirjaliku testi tulemustest
V moodul
Eesti raamatu, bibliograafia ja raamatukogunduse ajalugu
(40 tundi lähiõpet, 80 tundi iseseisvat tööd)
Mooduli raames käsitletakse kolme teemat: eesti raamatu, bibliograafia ning raamatukogunduse ajalugu. Üldmaht on 120 tundi - 40 tundi auditoorset tööd (loengud, seminarid) 80 tundi iseseisvat tööd kirjandusega. Kutsestandard ei puuduta otseselt neid teemasid, kuid lai erialane silmaring eeldab ka teadmisi on tegevusala ajaloost. Raamatukogudes talletatava kultuuripärandi säilitamine tulevastele põlvedele on mõeldamatu tundmata raamatu ajalugu. Mooduli läbinu peaks omandama üldised teadmised eesti raamatu, bibliograafia ning raamatukogunduse ajaloost.
1. teema: Eesti raamatu ajalugu
Reformatsiooni osa eestikeelse raamatute ilmumisel, esimesed eestikeelsed raamatud. Trükikodade asutamine Tartus ja Tallinnas 17. sajandil. Eestikeelse kiriku- ja koolikirjanduse kujunemine. Raamatute levik eestlaste hulka. 18. sajand: eestikeelse Piibli ilmumine, tarbekirjanduse kujunemine ja ajakirjanduse algus. 19. sajand: raamat eestlaselt eestlasele (eestlaste osatähtsuse kasv emakeelse trükisõna väljaandjatena (O. W. Masing, Fr. Kreutzwald, J. W. Jannsen, C. R. Jakobson). Baltisaksa raamat Eesti kultuuriloos.
Raamat Eesti Vabariigis 1918-1940: ˛anriline mitmekesistumine, eestikeelse teaduskirjanduse ja teatmekirjanduse tekkimine. Kirjastustegevuse üldiseloomustus ja tähtsamad kirjastused.
Raamat okupeeritud Eestis. Tsensuur. Eesti raamatu kirjastamine välismaal.
Soovitatav kirjandus:
E. Jansen. Baltisaksa raamat Eesti kultuuriloos// Raamatu osa Eesti arengus. Tartu, 2001, lk. 200-220.
U. Liivaku. Eesti raamatu lugu. Tallinn, 1995.
M. Lott, A. Möldre. Lühike Eesti raamatu ajalugu. Tallinn, 2000.
K. Noodla. Eesti raamatu lugeja XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul // Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. XI. Tallinn, 1986, lk. 8-30.
T. Reimo. Eesti raamatu kronoloogia. Tallinn, 2000.
A. Möldre. Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastatel 1940-2000. Tallinn, 2005.
A. Roos. Eesti raamat paguluses –– vaade sealtpoolt // Raamatu osa Eesti arengus /Toim. Tõnu Tender. Tartu, 2001. Lk. 157-164.
A. Valmas. Eesti raamat paguluses // Raamatu osa Eesti arengus / Toim. Tõnu Tender. Tartu, 2001. Lk. 143-156.
2. teema: Eesti bibliograafia ajalugu
1. Eestikeelse trükitoodangu jooksvate ja retrospektiivsete nimestike koostamine
H. J. Rosenplänteri, Õpetatud Eesti Seltsi, M. Jürgensi, ajalehe "Olevik" ja ajakirja "Eesti Kirjandus" osa eesti trükitoodangu jooksvate ja retrospektiivsete nimestike koostamisel.
Rahvusbibliograafia areng Eesti Vabariigis 1920.-1930. aastatel: bibliograafiakeskused, "Eesti raamatute üldnimestik", R. Antiku bibliograafiline tegevus.
Nõukogude okupatsiooni aeg: ENSV Riiklik Raamatupalat ja jooksva bibliograafia väljaannete süsteem.
Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamine, E. Annus.
2. Eestikeelse ajakirjanduse bibliografeerimine ja erialabibliograafiate koostamine
Eesti Bibliograafia Asutis ja tema tegevus eesti ajakirjanduse bibliografeerimisel. Ajaloobibliograafia (Eduard August Winkelmann; E. Blumfeldt, N. Loone), eesti filoloogia ja ajaloo aasta ülevaated, J. Jõgever. Herbert Normann ja metitsiinibiliograafia.
Erialabibliograafiad ENSV-s.
Soovitatav kirjandus:
E. Annus. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia 1525–1940 valikupõhimõtetest //Keel ja Kirjandus, 1994, nr. 4, lk. 419–421.
I. Hamburg. Eesti bibliograafia ajalugu 1901–1917. Tallinn, 2001. Lk. 7–74.
M. Ermel. "Eesti raamatute üldnimestiku" koostamine 1924–1939 // Tartu Ülikooli Raamatukogu 1918-1940. Tartu, 1990. Lk. 131–144. (Raamatukogu töid ; 8).
M. Kalvik. Eesti bibliograafiaväljaanded minevikus ja tänapäeval // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 1993. 5. Tallinn, 1994. Lk. 105-109.
M. Kiipus. Eesti Bibliograafia Asutis ja tänapäev // Raamatukogu, 1996, nr. 6, lk. 13-15.
E. Uverskaja. Eesti NSV riiklik bibliograafia : õppematerjal raamatukogunduse eriala üliõpilastele. Tallinn, 1984. 33 lk.
3. teema: Eesti raamatukogunduse ajalugu
Raamatukogud Vana-Liivimaal. Referomatsioon ja uut tüüpi linnaraamatukogude loomine (Tallinna Oleviste raamatukogu). Rahvuslik liikumine ja raamatukogude areng. Haridusseltsid ja raamatukogud. Eesti rahvusliku arhiivraamatukogu idee kandjad 19. saj. (J. H. Rosenplänter, M. Jürgens, O. Kallas) ja Eesti Rahva Muuseumi arhiivraamatukogu asutamine 1909. a. Noor-Eesti ja raamatukoguliikumine enne I maailmasõda (Kaarel Einpalu)
Raamatukogud Eesti Vabariigis 1918-1940. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutamine ja tegevus. Raamatukogunduse arendajad A. Sibul, Fr. Puksoo, R. Antik.
Raamatukogud nõukogude okupatsiooni ajal. Uute teadusraamatukogude rajamine pärastsõja aastatel (Teaduste Akadeemia Raamatukogu, Meditsiiniraamatukogu, Tehnikaraamatukogu jt).
Soovitatav kirjandus:
K. Veskimägi. Lühiülevaade raamatukogude ajaloost Eestis XIII saj.–1917 : õppematerjal raamatukogunduse ja bibliograafia eriala kaugüliõpilastele. Tallinn, 1983. 27 lk.
K. Veskimägi. Kahte kappi on ühhetassa majas tarvis: leiwakappi ja ramatokappi : Eesti raamatukogude ajalugu. [Tallinn], 2001. Lk. 297–453
K. Robert. Tallinna linna Oleviste raamatukogu ajaloost // Bibliotheca Revaliensis ad D. Olai. Tallinn, 2002, lk. 15-25.
L. Läll. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing // Uurimusi eesti raamatukogunduse ajaloost. Tallinn, 1985. Lk. 45-65. (Nõukogude Eesti raamatukogundus ; 14).
P. Lotman. Teaduslike raamatukogude arengujooni Eesti Vabariigis 1918–1940 // Raamatukogu Eesti Vabariigi kultuurikontekstis 1918–1940. Tallinn, 1997. Lk. 94–112. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised ; 6).
R. Ruutsoo, I. Kopso. Avalikud raamatukogud ja kultuuri areng Eestis 1920–1940 // Uurimusi eesti raamatukogunduse ajaloost. Tallinn, 1985. Lk. 24-44. (Nõukogude Eesti raamatukogundus ; 14).
Kontrolli vorm:
Teadmiste kontrolli aluseks on lühireferaat ning kirjalik eksam (test).
|
